/nginx/o/2013/09/05/2243217t1h1aca.jpg)
Nii keskkonnaminister Mati Raidma kui ka konkurentsiameti peadirektor Märt Ots leidsid tänasel jäätmefoorumil, et konkurentsi jäätmesektoris tuleb elavdada.
Riik tahab jäätmeturule suuremat konkurentsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsa sõnul on kõige parem kui turg otsustab, kes ja kuhu prügi viib.
«Loomulikku monopoli jäätmekäitluses vaja ei ole, kuid küsimus on, kas on vaja administratiivsest monopoli,» ütles Ots. «Minu meelest on kőige parem, kui turg otsustab, kes prügi ära viib ja kuhu viib.»
«Riik ja kohalik omavalitsus peavad tagama jäätmete ohutu kätlemise, keskkonnaohutuse, et jäätmeid ei viida metsa alla, kuid me ei pea reguleerima turgu,» lisas Ots. «Me ei tohi pugeda regionaalse vajaduse taha, et reguleerida turgu. Selleks on teised meetmed.»
Otsa sõnul on konkurentsiameti peamine mure kontsentreerumine ja konkurentsi vähenemine. «2007. aasta 18 tegijast on alles jäänud 3-4. Kui üks kahest suurtegijast paneks pillid kotti, oleks meil kohe turul monopol. Samas on üldiselt hinnad langenud. On ka tervitatav, et Tallinna linn on turule tulnud ja asunud konkurentsi pakkuma.»
«Töötame selle nimel, et tulevikus saaks inimene ise valida teenusepakkuja lähtudes teenuse kvaliteedist ja hinnast, lisateenuste pakkumisest jms. Samal ajal ei muutu kohustus lepingut omada, leping peab ikka olema. Kahtlemata on võtmekohaks, kuidas tagada olmejäätmete veoteenuse kättesaadavus tarbijaile vastuvõetava hinnaga ka maapiirkondades, eriti hajaasustusega piirkondades,» ütles Raidma.
Samuti leidis minister, et jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu tasemega ei saa rahul olla: «Viimased uuringud näitavad, et olmejäätmeid koos pakendijäätmetega tekib inimese kohta ligi 400 kilogrammi aastas, millest toidujäätmed moodustavad umbes 50 kilogrammi. Need on numbrid, mida on meie kõigi võimuses vähendada, kui tekitame vähem jäätmeid, kogume tekkinud jäätmed liigipõhiselt ning suuname need taaskasutusse.»
Raidma sõnul on ministeerium teinud kitsaskohtade lahendamiseks ettepanekud, millega toetatakse liigiti kogumist, et see oleks majanduslikult mõttekas ja kohalikud omavalitsused pakuks piisavalt jäätmete kogumiskohti, teeksid teavitust ja vajadusel ka järelevalvet.
«Liigiti sortimine peab hinna ja mugavuse poolest muutuma Eesti majapidamistele soodsamaks,» ütles Raidma. «Inimesel peab olema üheselt klaar, et kui ta sordib ning kogub jäätmed liigiti, on tema prügiarve märkimisväärselt väiksem kui siis, kui ta viskab need kõik koos ühte konteinerisse.»
Kavandatav jäätmeveoreformi eelnõu teeb Raidma sõnul ettepaneku, et liigiti kogutud jäätmete teenustasu on tulevikus maksimaalselt pool ja vanapaberi- ja kartongi kogumisel kuni 20 protsenti segaolmejäätmete kogumise teenustasust.
Raidma sõnul otsib ministeerium uue eelnõuga rahastust ka kohalike omavalitsuste olmejäätme-alase korraldava tegevuse kulude katmiseks. Eelnõu kohaselt on see kulu kaks eurot elaniku kohta aastas.