Suur tagasinõude summa ehmatas tules kodu kaotanud perekonda

28. jaanuaril Viljandimaal Kõpu vallas elumaja ja vallamaja ühishoone tulekahju. Foto: Rainis Liir / Lõuna päästekeskus

Kolm aastat tagasi elektririkke tõttu tules kodu kaotanud Viljandimaa pere sai mõned kuud tagasi kaasrentniku kindlustusseltsilt üle 10 000-eurose kahjunõude, mis tulekahju tekkepõhjusi arvestades oli nende jaoks arusaamatu.

Veel kolm aastat tagasi toimetas Kõpu vallavalitsus Viljandimaal rentnikuna majas, kus teises tiivas elas Ilmar Jaansoo ja Hilja Rähni neljalapseline pere. Olukord muutus väga ootamatult, kui 28. jaanuari hommikul 2012. aastal puhkes maja eluruumide osas tulekahju.

Tuli sai alguse vallamaja ruumidest teisele poole jäävas tiivas teisel korrusel olnud vannitoa-WC ventilaatorist. «Kas mängis seal rolli, et ilm oli nii külm – 29 või 30 kraadi, mis too aeg külma oli – või oli seal mingi lühis,» meenutas pereema Hilja Rähn.

Perekond oli selleks ajaks elanud majas seitse aastat ning ei olnud kuni tolle ajani ventilaatori olukorrale tähelepanu pöörata. «Ta töötas ja kõik toimis, me ei osanud kahtlustadagi, et mingist sellisest asjast võib põlema minna – juhtmed olid uued ja see ülemine korrus oli remonditud,» lisas ta.

28. jaanuari hommikul, kui perekonna vanim poeg läks vannituppa, avastas ta järsku, et sealt tuleb kerget suitsu, mistõttu ajas ka oma vanemad üles. Natuke pärast kella kaheksat helistas pereema päästeametisse, pani ruttu end ja noorima lapse – tol hetkel kahe-aastase pisitütre – riidesse ning läks majast välja.

Pereisa ja vanemad pojad püüdsid tulekustutitega tuld summutada, kuid sellest tekkis veelgi enam suitsu. Vahepeal kohale jõudnud kohaliku päästekomando juht vaatas, et esimeses järjekorras kogu pere majast välja saaks. Kuna laed juba põlesid, siis pereliikmeid sinna ligi rohkem ei lastud. «No ja mis sa sealt ähmiga enam võtad, ei võta midagi,» rääkis pereema.

Tulekahju kustutamise järel perekond midagi ära koristada või lammutada ei tohtinud. Samal päeval käisid erinevad ekspertiisid – päästeameti ja kindlustusseltside –, mis tulid veel pärast tagasi olukorda üle vaatama.

«Ootasime ekspertiisi ära – meiepoolse kindlustusega mitte mingisuguseid probleeme ei olnud, päästeameti raporti järgi meil mingisugust süüd ei tuvastatud,» seletas ta. Asja käsitleti õnnetusjuhtumina ning mõlemad kahju kannatanud pooled – nii majas elanud perekond kui kohalik vallavalitsus – said oma kindlustusseltsidest kahjuhüvitised.

Üllatus ootas aga perekonda eelmise aasta sügisel, vahetult enne seda, kui kolm aastat õnnetusest täis sai, kui neile saadeti oktoobri lõpus vallavalitsuse kindlustusseltsi – ERGO Kindlustuse – poolt tagasinõue summas 10 461,55 eurot.

«Meil ei ole vallale mitte mingisuguseid nõudmisi ega pretensioone, meil omavahel laabus kõik hästi – vald ka aitas meid siin peale seda õnnetust igatpidi oma nõu ja jõuaga,» rääkis Hilja. Kindlustus tahtis aga tagasi saada seda summat, mis nad olid vallavalitsusele kindlustatud vara kaitseks välja maksnud.

«28. jaanuaril oleks saanud kolm aastat täis ja eks nad nüüd siis katsetasid, et äkki saavad meie käest selle kahju tagasi nõuda,» märkis pereema, kes esmalt oli üle 10 000 euro suurust arvet nähes väga ehmatanud.

Kuna 24. oktoobril posti pandud kiri jõudis perekonnale alles 5. novembril ja maksetähtajaks oli arvel 6. november, siis kohe pärast kirja kättesaamist võttis pereisa kindlustusseltsiga ühendust, et ajapikendust saada.

«Algselt me plaanisimegi, et võtame mingit laenu või otsime muul viisil selle raha ja hakkame siis jupphaaval maksma,» kirjeldas Hilja. Pärast mõningast juriidilist konsultatsiooni otsustas perekond esitada kindlustusseltsile vastulaused, mis aitasid esimesel korral vähendada nõutavat summat 5000 eurole ning teisel korral järel 3000 eurole.

Abi otsiti võlaõigus- ja teistest seadustest – punkthaaval loeti kindlustusseltsi vastuseid, uuriti, mis täpselt selles 10 000 euros sisaldus ning küsiti täpsustavaid selgitusi. «Nad saatsid meile ka nimekirja asjadest – seal olid näiteks arvutid – noh, loogilised asjad, mis vallavalitsuses on,» rääkis pereema.

Siis aga tõmbas ERGO Kindlustus piiri ning ütles, et kui 5. detsembriks ei ole viimast kokkulepitud summat ära makstud, pöördub kindlustusselts kohtusse. «Meie aga selle peale ikkagi vastasime, et me ei ole nõus seda maksma ja me oleme nõus selle asjaga kohtusse minema,» sõnas pereema, kes oli ikkagi seisukohal, et kuna nemad ei olnud tulekahju põhjustanud, ei peaks nad ka seda nõuet maksma.

Pärast seda jäi asi aga soiku ja alanud aasta 28. jaanuaril see nõue aegus, kuna kolm aastat pärast õnnetuse juhtumist ei ole kindlustusseltsidel enam õigust kolmandatele osapooltele tagasinõuet esitada. «Mulle tuli ka vastavasisuline meil, et nad on selle juhtumi lõpetanud ja tagasinõuet nüüd õnneks enam ei esitata,» rääkis Hilja.

Ühte muidugi pereema toob välja – perel oli tules hävinenud elumajale sõlmitud kodule koguriskikindlustus, kuid see ei pruugi siiski olla lahendus kõikidele ootamatustele, mis elus võib ette tulla.

«Meie arvasime, et kui on kogurisk, siis on kogu risk, aga oleks võib-olla pidanud eraldi olema välja toodud vastutuskindlustus – kui majas midagi juhtub ja meie süü läbi saab keegi kolmas kannatada,» tõi  Hilja välja ka peamise argumendi, mille alusel kindlustusselts neile tagasinõude esitas.

«Oleks hea, kui kindlustusseltsi esindaja tuleks koju, vaataks ise oma pilguga, mis tuleohutusastme vastu tuleks maja kindlustada – kui palju on kivi, kui palju puitu, kui tuleohtlik üks või teine asi on,» ütles ta, mida ta edaspidi kodu kindlustades kindlasti silmas peaks. Samuti tuleks tema hinnangul kindlustuse esindajal tutvustada ka erinevaid võimalusi – mis tähendab koguriskikindlustus ning kas vastutuskindlustus on seal sees või ei ole.

Tules kannatada saanud rentniku – kohaliku vallavalitsuse – kindlustusseltsi esindaja sõnul tuleb nii suures summas nõuete esitamist, nagu nad sellele perekonnale esitasid, harva ette. «Väiksemaid summasid aga aeg-ajalt ikka, kui teine kannatanu nõude kahju põhjustaja vastu pöörab,» ütles ERGO kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvalts.

Temagi kinnitab, et just sellistes olukordades ongi vastutuskindlustus vajalik, et end niisuguste olukordade eest kaitsta. Enamik selliseid nõudeid laheneb tavaliselt kindlustusseltside omavahelise suhtlemise teel. «Juhud, kus tuleb leida lahendus kahju põhjustajaga otse, on märksa harvemad,» märkis Lepvalts.

Tema sõnul ei saa aga nõude saajad tihtipeale aru, miks kindlustusselts selliseid nõudeid esitab. «Kui toimub näiteks tulekahju, milles põleb maha ka naabri kindlustamata maja, siis ei saa ju eeldada, et naaber oma maja ise üles peaks ehitama, kui ta selle tulekahju põhjustaja polnud,» sõnas ta.

«Antud juhul tuleb aga rõhutada, et kahju kannatanud pere ei olnud ERGO klient, seega ei oska kommenteerida, miks seda perekonda vastutuskindlustuse vajalikkuse osas polnud piisavalt nõustatud,» nentis Lepvalts.

Kommentaar

Andres Piirsalu

Eesti Kindlustusseltside Liit

Tahaks selgituseks lisada, et põhimõtteliselt ei puutu kindlustus siin üldse asjasse – kui, siis minu kommentaari lõpus toodud küsimuses – ja see, et nõude esitajaks oli ERGO, oli puhas juhus. Kui vallavalitsusel ei oleks endal olnud varakindlustust, mis talle kahju hüvitas, siis oleks kahju eest vastutav naaber pidanud selle kahjunõude hüvitama vallavalitsusele.

Praegusel juhul hüvitas kahju vallavalitsusele kindlustusandja ning sai sellega ühtlasi omale nõudeõiguse kahju põhjustamise eest vastutava naabri vastu. Siinjuures tuleb täpsustada ka seda, et samahästi oleks see kahjunõude esitaja võinud olla mistahes muu kindlustusandja või mõni kolmas isik. Tegemist ei ole ka mingi Eesti eripäraga, vaid üldlevinud rahvusvahelise praktikaga.

Konkurentsi tingimustes läheb peamine osa klientide tasutud kindlustusmaksetest kahjude hüvitamiseks. Põhjustajate vastu nõuete esitamine vähendab seda summat ning seega annab võimaluse kindlustusandjale pakkuda soodsamat teenust enda klientidele.

Kui tekib kahju põhjustamise eest rahaline vastutus näiteks koduomanike vahel, siis kahju eest vastutaval koduomanikul enamasti suurt lootust tekkinud kahju hüvitamisest pääseda ei ole. Oluline ei ole seejuures, kas koduomanik oli kahju põhjustamises otseselt süüdi või mitte – rahaline vastutus on kahju põhjustajal ikkagi.

Esimene soovitus kahju põhjustanud koduomanikule on ära kindlustada enda vastutus. Kui aga seda pole tehtud ja kahju on näiteks naabritele juba põhjustaud, siis tasub üritada kannatanud naabritega kokkuleppele jõuda.

Kui aga neile on kahju hüvitanud kindlustusandja, siis tuleks võimalikult kiiresti võtta ühendust nende kindlustusandjatega, kes naabritele tekkinud kahjusid on hüvitanud. See ei taga küll kahju hüvitamisest pääsemist, kuid vähemasti võib tekkida mingi võimalus n-ö mõistlikes ja talutavates tingimustes kokku leppida. Loomulikult on ka kohtutee võimalik,  kuid see on kulukas ja aeganõudev ning nagu juba mainisin, antud teemal üsna väikse edulootusega tegevus.

Vastutuskindlustus  katab kahjud, mille eest olete vastutav koduomanikuna kolmandate isikute ees – antud artikli kontekstis siis naabriks oleva vallavalitsuse ees. Vastutuskindlustuse olemasolul oleks olukord lahenenud üsna lihtsalt – kahju eest vastutava pere vastutuskindlustus oleks ERGO esitatud kahjunõude selle pere asemel hüvitanud ja sellega olekski lugu lõppenud.

Vastutuskindlustuse vajadust rõhutan eriti korteriomanike puhul, sest korteriomanike vahelised rahalise kahju vaidlused – näiteks torustiku lekkest tingitud kahjude korral – on päris sagedased. Samuti soovitaksin korteriomanikel läbi mõelda ka kaasomandi kindlustamise küsimused.

Kui tahta otsida eelnevas loos süüdlast kindlustuse poolelt siis ainus küsimus on, kas koguriskikindlustuse kindlustusandja soovitas kahju põhjustanud perele lepingu sõlmimisel ka vastutuskindlustuse lepingu sõlmimist? Kas ta seletas piisavalt koguriski kindlustuse ja vastutuskindlustuse teenuse sisu ning seda, mis võib juhtuda, kui vastutuskindlustust ei ole? Kui mitte, siis miks? Kui jah, siis miks seda lepingut ei sõlmitud?

Aga seda täpselt tagantjärele kindlaks teha ei ole ilmselt võimalik. Igatahes ma ei näe siin midagi, mida konkreetselt vallamaja kindlustanud ERGO antud loos käsitletud kahjunõuet esitades valesti oleks teinud.