/nginx/o/2015/02/09/3752697t1h69d4.jpg)
Eesti tarbimismaksud on pärast Euroopa Liiduga (EL) liitumist järjekindlalt tõusnud ja moodustavad nüüd kogu maksutulust 42 protsenti, mis on üks kõrgemaid määrasid ühenduses, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis läbiviidud tootlikkuse ja majandusarengu uuringust.
EL-is keskmiselt moodustavad tarbimismaksud ehk käibemaks ja aktsiisid keskmiselt 28 protsenti kogu maksutulust. Tarbimise maksukoormuse kasvu on tinginud käibemaksumäära tõus ja aktsiisimäärade kiire kasv. Selle tulemusena on Eesti muutumas üheks kõige kõrgema tarbimise maksumääraga riigiks EL-is, ainult Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias moodustavad tarbimismaksud kogumaksutulust suurema osakaalu kui Eestis.
Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKP) moodustavad tarbimismaksud aga 13,6 protsenti, millega oleme EL-is 7. kohal. Maksud tööjõule ehk enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse moodustavad 51 protsenti Eesti maksutuludest, mis on võrdne EL-i keskmisega. SKP-st moodustavad tööjõumaksud 16,6 protsenti, millega oleme Euroopa Liidus 15. kohal.
Veel selgub uuringust, et praegusel valimisperioodil on teravalt esile tõusnud ettevõtete tulumaksu küsimus. Alates 2000. aastast kehtiva ettevõtte tulumaksusüsteemi tulemusena langes kapitali ja ettevõtlustulu tegelik maksukoormus oluliselt, sellega on Eesti madalaima tegeliku maksumääraga riik EL-is. Kapitalimaksude osatähtsus kogu maksutulust on Eestis ligikaudu 7 protsenti, EL-i keskmine on samas umbes 21 protsenti; kapitalimaksud moodustavad SKPst 2,3 protsenti, millega oleme viimasel, 28. kohal, meist ühe koha võrra eespool on Läti 3,5 protsendiga.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)