Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestisse võib tulla kaks uut tippkeskust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Jaak Vilo
Jaak Vilo Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Euroopa suurima teadusrahastusprogrammi Horisont 2020 toel rajatakse Eestisse loodetavasti kaks uut tippkeskust – targa linna ja IKT tippkeskused. Esialgu said mõlemad projektid programmist raha äriplaani koostamiseks.

«Keskus peaks kokku tooma Eesti IT-teaduse väga erinevad aspektid, tugevdama nendevahelisi sidemeid ja tekitama sünergiat,» selgitas Gert Jervan, kes on üks IKT tippkeskuse projekti juhtidest, vahendab Eurokratt. «Näiteks TTÜs on olemas väga tugev potentsiaal teoreetilise arvutiteaduse, arvutisüsteemide usaldusväärsuse ja turvalisuse, küberjulgeoleku ning robootika valdkondades. Tartu Ülikooli tugevused aga seisnevad muuhulgas bioinformaatikas, tarkvaratehnikas ja keeletehnoloogias.»

Ta lisas, et keskus peaks olema atraktiivne eesti tudengitele, innustamaks neid valima akadeemilist karjääri, aga ta peaks olema huvipakkuv ka ettevõtetele, kellele keskus peaks olema hea koostööpartner. Ning muidugi peab ta ligi tõmbama teadlasi teistest riikidest, et tekiks tihe ja kõrgetasemeline rahvusvaheline koostöö.

Projekti teine juht Jaak Vilo ütles, et plaanitava tippkeskuse valdkond on laiem kui lihtsalt IKT. Lähtutakse sellest, et kogu suhtlus sõltub täna ja tulevikus digitaalsest keskkonnast, olgu kõne all majanduse ja ühiskonna, riigi ja ettevõtete või tarkade seadmete ja inimeste vahel toimuv suhtlus. See toob kaasa uued ärimudelid ja tehnoloogiad, mis omakorda tähendab, et on tarvis võimekust sellist kõike läbivat taristut luua, hallata, analüüsida ja turvata. Seetõttu on ka taotluse pealkirjaks «digitaalselt sidusa majanduse tippkeskus.»

«Ega me praegu ju suuda ka veel kõike ette kujutadagi, kuidas teedel vuravad ise ennast juhtivad autod, kuidas toimib avatud tööturg jne. Isegi mitte selle kõige seadusandlikku alust ei ole veel paigas. See kõik nõuab ka korralikku vundamenti, mida teadus ja sellel baseeruv õpe võimaldavad tagada,» sõnas Vilo. «Uue tippteaduse keskuse fookuses on kindlasti kasvatada üldist teaduse võimekust ning luua innovatsiooni võimendavaid mehhanisme.»

TTÜ Ragnar Nurkse instituudi ja Aalto Ülikooli projekt tahab luua piiriülese targa linna tippkeskuse, mille uurimisfookuses on linn kui elu-, majandus- ja innovatsioonikeskkond. Targa linna tippkeskuse eesmärk on linnakeskkonna arengut edendavate innovatsioonide jaoks vajalike raamtingimuste arendamine, et meelitada ligi rahvusvahelisi investeeringuid ning toimida innovatiivsete lahenduste ja ettevõtete hüppelauana rahvusvahelisele turule. 


Eesti projektidele antud toetused peaksid aitama kaotada liikmesriikidevahelised erinevused teadusuuringute tipptasemes ning tugevdada konkurentsivõimet ja majanduskasvu kogu Euroopas. Nn Teamingu meetme raames antakse toetusi neile riikidele, mis ei ole tipptasemel teadusuuringute esirinnas. Kokku 31 projekti said kuni 0,5 miljonit eurot toetust selleks, et koostada tegevuskavad uute tippkeskuste loomiseks, tehes koostööd teadusasutustega teistest ELi riikidest. Eesti projektidel on näiteks partnerid Helsingis ja Edinburgh’s. 

«Soovime, et programmi Horisont 2020 vahenditest oleks kasu võimalikult paljudel Euroopa ülikoolidel ja teadusasutustel. Koostöö aitab seda saavutada, luues partnerluse tippude ja nende vahel, kellel on kõige suurem potentsiaal,» ütles komisjoni teaduse ja innovatsiooni eest vastutav volinik Carlos Moedas. «Meie eesmärk on tagada, et ükski Euroopa osa ei jää maha teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.»

Tagasi üles