/nginx/o/2010/09/04/427209t1hf08b.jpg)
Euroopa Liit jõudis kokkuleppele finantsjärelevalve reformi suhtes, tulevast aastast hakkavad regiooni pankadel ja kindlustajatel pilku peal hoidma kolm finantsvalvekoera.
Euroliit saab kolm finantsvalvekoera
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlament ja liikmesriigid vaidlesid antud teemal kolm kuud. Esimene eelistas suurte volituste omistamist valvekoertele, viimased kaldusid nende mõjuvõimu piirama.
Esmakordselt pannakse paika asutused, mis hakkavad jälgima pankade, kindlustusettevõtete ja võlakirjaturgude juhtimist kogu ELi lõikes, taadeldes ühtlasi nimetatud äride süsteemseid riske.
Samuti on finantskriisist inspireeritud reformipaketi eesmärgiks parandada koostööd riiklike regulaatoritre vahel, tagamaks samade reeglite järgimine kõikides liikmesriikides.
Belgia rahandusminister Didier Reynders ütles, et tegemist on «põhimõttelise kokkuleppega», mille kõik liikmesriigid põhjalikult läbi peavad uurima – nagu ka Euroopa Parlamendi täiskoosseis. Belgia on hetkel ELi eesistujariik.
Mainitud reservatsioonidele vaatamata tervitas ELi siseturu volinik Michel Barnier tulemusi kui «poliitilist konsensust Euroopa finantsjärelevalve raamistiku loomiseks».
«Uus raamistik on otsustav verstapost ning osutab meie ühistele pingutustele võtta finantskriisist maksimaalselt õppust ning kaitsta tulevikus paremini oma majandust ja oma kodanikke,» ütles Barnier.
Esiteks luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis hakkab tegelema regionaalset finantsstabiilsust ohustavate faktoritega. Lisaks sünnivad kolm valvekoera, kes hakkavad vastutama panganduse, kindlustuse ja väärtpaberituru eest.
Üksikute ettevõtete ja turgude igapäevane jälgimine jääb riiklike järelevalveorganite ülesandeks, uued ELi asutused hakkavad aga töötama välja ühiseid reegleid ja lähenemisi, millest lähtuvalt tegevust koordineerida.
Mõned riigid – nagu näiteks Suurbritannia – ei tahtnud kuidagi ELi organitele tegelikku meelevalda üle anda. Ka süsteemsete riskide nõukogu ülesehituse ja tegevuse üle on käinud tulised vaidlused.
Praegu lepiti kokku, et esimesed viis aastat juhatab süsteemsete riskide nõukogu Euroopa Keskpank. Ühtlasi vaadatakse antud seadus iga kolme aasta tagant üle.
Uutele valvekoertele antakse otsesed volitused vaid ELis tegutsevate krediidireitingu agentuuride järelevalve teostamiseks – mis peaks Suurbritanniat veidi rahustama. Samuti loobusid Euroopa Parlamendi liikmed oma nõudmisest, et kõik valvekoerad peaksid paiknema Frankfurdis. Lõpuks jõuti niikaugele, et üks tuleb Londonisse, teine Pariisi ja kolmas Frankfurti.
«Eriolukordades» antakse valvekoertele aga lisavolitusi ning nad võivad ajutiselt keelustada või piirata teatud finantstegevusi, mis võiksid destabiliseerida ELi finantssüsteemi. «Eriolukordade» väljakuulutamine jääb aga pigem liikmesriikide, mitte Euroopa Komisjoni või parlamendi ülesandeks.
Teisipäeval arutavad kokkuleppe üle ilmselt ELi rahandusministrid, seejärel septembri lõpupoole Euroopa Parlamendi täiskoosseis.
Selleks, et uued organid alates jaanuarist tegutsema võiksid hakata, peavad nii parlament kui liikmesriigid õigusakti ametlikult heaks kiitma.
Copyright The Financial Times Limited 2010.