/nginx/o/2014/10/27/3465115t1h3000.jpg)
Sarnaselt varasemate kuudega oli hinnataseme peamine mõjutaja odavnev nafta, mis langes jaanuaris ligi kuue aasta madalaimale tasemele. Detsembri ja jaanuari jooksul odavnes nafta koguni 40 protsenti ning see on kaasa toonud hindade languse enamikus Euroopa riikides.
Naftahindade kiire languse taga on rekordtasemel naftatootmise maht Ameerika Ühendriikides, OPEC-i riikide otsus tootmismahtusid mitte langetada ning naftatoodete tarbimise oodatust aeglasem kasv, teatas rahandusministeerium.
«Nafta hinna väga madala taseme tõttu tarbijahindade langus Eestis jätkub. Hindade tõusule pöördumist võib oodata aasta teises pooles,» sõnas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Kaheksa kuud väldanud hinnataseme langus on olnud tarbijate jaoks soodne, mida näitab ka jaemüügi enam kui kuue protsendi suurune kasv terve eelmise aasta vältel.
«Tänu reaalpalga tõusule on majapidamiste hinnangud oma majandusolukorrale järjepidevalt paranenud ning nad rahastavad ostusid varasemast julgemalt ka laenude abil. Senine hinnalangus on hakanud mõjutama ka tarbijate inflatsiooniootusi, mis pöördusid jaanuaris esimest korda pärast 2010. aastat langusse,» tõi välja Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. Kui inflatsiooniootused jäävad madalale pikemaks ajaks, siis võivad tarbijad hakata kestvuskaupade oste edasi lükkama ning see aeglustaks jaemüügi kasvu.
Pungase sõnul on euro kurss, mis jaanuaris nõrgenes USA dollari suhtes koguni 6 protsenti, on mõnevõrra kütuse hinnalangust pehmendanud. Kütuse hinnalangus kiirenes Eestis sellele vaatamata jaanuaris pea 20 protsendini ning moodustas tarbijahinnaindeksi langusest valdava osa (-1,3 protsendist -1,1 protsendipunkti). «Teistest energiatoodetest odavnesid jaanuaris ka gaas ning elekter. Kui gaasi puhul on tegu naftatoodete odavnemise mõjuga, siis elektri hinda langetas soodsa Põhjamaade elektri import,» ütles Pungas.
Langenud maailmaturuhindade mõjul on toiduhinnad meil ligi 2 protsenti soodsamad kui aasta tagasi. Hinnalangus on laiapõhjaline, kuid suurema osa sellest andis köögivili. Alkoholi kallinemine on seotud sooduspakkumiste lõppemise ning aasta alguse tõusnud aktsiisimääradega. Eelmise aasta lõpus soetatud varude tõttu pole aktsiisitõusu mõju hindades kogu ulatuses avaldunud.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aastases võrdluses kiirenes hinnalangus 1,3 protsendini. Euroalas põhjustas energiahindade jätkuv odavnemine samuti hinnalanguse süvenemise, langus ulatus esialgsel hinnangul 0,6 protsendini.