Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Vaata, mis riikidest tuleb kõige enam pahavaralisi mobiiliäppe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Pahavara võib mobiiliäppides olla rohkem, kui kasutajad arvata oskavad.
Pahavara võib mobiiliäppides olla rohkem, kui kasutajad arvata oskavad. Foto: SCANPIX

Vastupidiselt üpris levinud arusaamale, et suur osa pahavaralisi mobiiliäppe on valdavalt Vene või Aasia päritolu, juhib nimistut hoopis üks võrdlemisi heatasemeline tehnoloogiariik.

Värske Ameerikas koostatud internetiturvalisuse aruande kohaselt on vähemalt neli ohtlikku mobiilirakendust kümnest USA päritolu, vahendab iDigitalTimes.

Üllatuslik selle juures oli uuringu läbiviijatele veel ka asjaolu, et sellised tulemused tulid analüüsides neid rakendusi, mida on võimalik alla laadida muidu usaldusväärseteks peetavate ja ametlike Apple App Store'i ja Google Play keskkondade kaudu.

Ameerika tehnoloogiaettevõtte Marble Security hindas üle miljoni rakenduse, mida nutiseadme omanikud saavad nendest keskkondadest alla laadida. 42 protsenti pahavaralistest mobiiliäppidest oli USA päritolu, teisele kohale tuli Hiina 17,69 protsendiga ja kolmas oli India 9,53 protsendiga.

Oluline asi, mida aruandes rõhutatakse, ongi see, et pahavaralised mobiiliäpid ei ohusta ainult neid nutiseadmeid, mille algseadeid on muudetud ja mis kasutavad piraattarkvara, vaid samaväärselt ka neid, mis on oma rakendused ametlike äpipoodide kaudu alla laadinud.

Siin on nimekiri viisides, mismoodi Google Play ja Apple App Store keskkondades leitud pahavaralised äppid nutitelefonide turvalisust ohustavad:

  • koguvad kasutaja isikuandmeid ilma tema nõusolekut küsimata,
  • kopeerivad kasutaja kontaktide andmebaasi ja saadavad selle ilma tema teadmata ebausaldusväärsetele veebilehekülgedele,
  • avalikustavad internetis kasutaja internetiotsingute ajaloo,
  • installivad lisaäppe, mis sisaldavad soovimatut reklaami,
  • koguvad kasutaja paroole ja muid andmeid, millega ta nutiseadet kasutab,
  • saadavad seadme omanikule eksitava sisuga tekstisõnumeid,
  • püüavad ilma kasutaja teadmata muuta algseadeid,
  • suunavad kasutajat pahavara sisaldavatele veebilehekülgedele,
  • koguvad kasutaja kohta andmeid, isegi, kui on lubanud oma privaatsuse poliitikas seda mitte teha,
  • saadavad kasutaja andmeid spämmimootoritele,
  • muud viisid, mis avaldavad kasutaja isiklikku infot.

Miks ametlikes äpipoodides on nii palju pahavara sisaldavaid mobiiliäppe, põhjendab internetiturvalisuse uuringu läbiviija sellega, et oma kirjeldustes jätavad tavaliselt selliste äppide loojad pahavaralise osa infost välja.

Tagasi üles