/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/03/08/328522t1hc978.jpg)
Tööandjate keskliidu volikogusse kuuluv Taavi Veskimägi ütles, et hiljuti avaldatud tööandjate manifesti eesmärk on pakkuda tavapärastest, niiöelda poliitiliselt korrektsetest mõtetest veidi julgemaid ideid avalikuks aruteluks.
Veskimägi: tööandjad tahtsid äratada ühiskonna mõttelaiskusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Eestis on juba pikemat aega olnud õigustatult üleval jutt stagnatsioonist, maad võtvast mõttelaiskusest ja sihtide kadumisest, siis tööandjate keskliit pakkus lähtuvalt oma liikmete maailmakäsitlusest välja sisendi ühiskondlikuks aruteluks, mille tulemusena peaks sündima tasakaalustatud vaade riigi, aga eelkõige riigi sotsiaal-majanduslikule arengule järgmisel kümnendil,» selgitas Veskimägi.
Ta lisas, et struktuursed reformid, saavutamaks inimeste kõrgemat heaolu taset, millest aastaid räägitud, on jätkuvalt aktuaalsed, kuigi surutis on justkui taandumas. «Meil läks hästi, meie heaolu vähenes potentsiaalse riskiga võrreldes, mis oli üleval paar aastat tagasi, oluliselt vähem. Halb on aga see, et kriis ei andnud tõuget põhimõttelisteks struktuurseteks muutusteks ühiskonnas. Tööandjate keskliit ei taha lasta ära unustada nende vajadust.»
Veskimäe sõnul peab Eesti oluliselt rahvusvahelisemaks muutuma ja saama orgaaniliseks osaks globaalsetest võrkudest, mis saab juhtuda ainult siis, kui me ise muutume ja Eestisse asub elama ning pöördub tagasi mujalt maailmast avatud maailmavaate ja mõtteviisiga inimesi.
«Enamik inimesi maakeral elab väljaspool Euroopa Liitu. Meie mõtteviis on olnud arusaadavalt väga ELi keskne, aga peame endale aru andma, et palju arengut ja võimalusi on ka sellest väljaspool. Meil ei ole mõtet püüda olla globaalses konkurentsis kõige aeglasemalt liikuva rongi keskmine vagun,» lausus Veskimägi.
Ta lisas, et kui esitatud manifestist kolm-neli kriitilist struktuurset ideed, näiteks üldhariduse, tervishoiu ja Eesti rahvusvahelistamisega seonduvad, võetakse poliitilisse agendasse, on manifest igati oma rolli täitnud.