Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

«Pealtnägija» paljastas põrandaaluse küünelakiäri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Postimees
Copy
GlamLaci küünelakid sattusid jäätmekäitlusest järelturule.
GlamLaci küünelakid sattusid jäätmekäitlusest järelturule. Foto: Erakogu

«Pealtnägija» uuris, kuidas on võimalik, et Eesti küünelakitootja GlamLaci jäätmekäitlusse saadetud tooted järelturule jõudsid.

Põrandaalune kosmeetikaäri tundub esmapilgul võib-olla isegi kurioosne probleem, aga mängus on üllatavalt suured summad ja kogused. Seda enam, et tegu on potentsiaalselt tervistkahjustavate toodetega. Kõige üllatavam on, kuidas see hävitamisele mõeldud kaup ringiga tagasi turule jõudis, vahendas ERRi uudisteportaal «Pealtnägijat».

Kodumaise küünelakitootja GlamLac aasta algas ebameeldiva üllatusega. Pärast seda, kui juba mitmes rahulolematu klient nende Kadriorus asuvasse esinduskauplusesse sisse astus, et tagastada nende firmamärki kandev ebakvaliteetne kaup, jõudis ettevõtte juht Veronika Kookmaa jälile, kuidas internetis käib aktiivne äri nende poolt oktoobri lõpus Ragn-Sellsi hävitamisele viidud vanade ja kasutuskõlbmatute küünelakkidega.

«Ragn-Sells korraldas hävitatud kaupadele transpordi ja sellest on ka arve, kõik ametlikud dokumendid on olemas,» sõnas Kookmaa.

Kosmeetikafirma andis oktoobri lõpul Ragn-Sellsile üle 105 kilo reostunud pakendeid ja 315 kilo kasutuskõlbmatuid küünelakipudeleid, tasudes hävitusteenuse eest Eesti ühele suurimale jäätmekäitlejale 244 eurot ja 72 senti.

«29. oktoobril viidi meilt kaup minema ja veebilehel okidoki.ee on näha, et uus müüja on lisanud ennast kasutajaks seitsmendal novembril,» rääkis Kookmaa.

Hävitamisele läinud lakkide seas oli tooteid, mis ei sobinud müügiks enam oma vana pakendi tõttu, ent oli ka neid, mille realiseerimistähtaeg oli ületatud või mis ei sobinud küüntele kandmiseks ebakvaliteetse koostise tõttu. Oluline on see, et tegemist oli kasutuskõlbmatute kemikaalide, ehk ohtlike jäätmetega, mille taasringlusesse sattumine oleks reaalselt võinud ohustada inimeste tervist.

Portaalis Okidoki ja oma isikliku Facebooki profiili kaudu tegutsev alternatiivne lakimüüja oli ettevõttele tõsiseks peavaluks ka seetõttu, et kasseeris pudeli eest, mis poeletil maksab 15 eurot, umbes kolm korda väiksemat hinda. See annab ilmselge konkurentsieelise ja tähendab GlamLacile puudujääki tulus.

«Tegu on umbes 4000 pudeliga. See müük, mis meil tegemata jääb, on umbes 60 000 eurot,» sõnas Kookmaa.

Politsei soovitas ise uurida

Lakitootja tegi viivitamatult varavastase süüteoavalduse ka politseile. Korrakaitsjate soovitus oli aga ettevõttel endal koguda tõendeid, et tegemist on tõesti neile kuulunud varaga. Just seetõttu kutsus firma kolm nädalat tagasi appi «Pealtnägija», et portaalis Okidoki Anastasia nime all tegutseva müüjaga silmast silma kokku saada ja sooritada kontrollost, veendumaks lõplikult selles, et tegemist on ikka sama kaubaga, mis oktoobri lõpul nende juurest Ragn-Sellsi ohtlike jäätmete jaama viidi.

Läbi Facebooki privaatvestluse kokkulepitud kohtumine leiab aset lakimüüja kodus ühes Lasnamäe üheksakordses elamus, kuhu sätib end salajaseks tunnistajaks kaasa ka «Pealtnägija». Et veenduda võimaluses lakke hulgi osta, on meie testostja kokkuleppinud suurema tehingu – 15 pudelit püsilakki.

Juba heledapäise ja umbes 20ndates aastates lakimüüja köögis istudes saab kosmeetikafirma esindaja selgelt aru, et tegu on nende samade hävitamisele saadetud pudelitega, mida proua nüüd vähemalt poole odavama hinnaga edasi müüb.

Seega, jääb küsimus, kuidas kasutuskõlbmatud lakid tagasi turule lekkisid. Glamlac ise vannub, et nende tagauste kaudu see juhtuda ei saanud, ka Ragn-Sells eitab raudkindlalt süüd.

Teist korda Lasnamäe lakimüüjat külastades siseneti juba avatud kaartidega, et küsida lakimüüjalt otse: «Kuidas sattus hävitamisele saadetud kemikaal tema kätte?»

See kord oli ka pereisa kodus ja vastuvõtt nii soe nagu eelmisel korral ei olnud ja Lasnamäe lakimüüja oma süüd ei tunnistanud.

Süüdlane lasti töölt lahti

Kuid järgmisel päeval saabus läbimurre. Eelmise päeva külaskäigust traumeeritud Lasnamäe lakimüüja helistas «Pealtnägija» toimetusse tagasi, et paljastada tõde – tema mees oli see, kes tõi kilekotitäie kasutuskõlbmatut küünelakki ühel õhtul koju.

«Ma valisin mõned värvid endale, emale, sõpradele mõned – liiga palju oli neid, mul ei ole vaja nii palju. Siis panin Facebooki mõned värvid välja, aga ma ei teadnud, et sellest selline värk välja tuleb. Mul on šokk, ma ei tahtnud midagi halba ja mees ka ei teadnud sellest. Ta on vahetusevanem ja koguaeg kuu parim töötaja. Täna öeldi mehele, et ta võib mitte tulla enam tööle,» rääkis lakimüüja telefonikõnes.

Seega, süüdlane on Ragn-Sellsi jäätmejaama vahetusevanem, seesama meesterahvas, kes päeva varem «Pealtnägija» koduuksest välja viskas.

«Ma olen kliendile väga tänulik selle tagasiside eest, et selline juhtum välja tuli ja me saime midagi ette võtta. Oleme mitu korda olnud pärast juhtumi ilmsikstulekut ühenduses ja proovinud koos selgitada mis juhtus. Sisejuurdluse tulemusena avastasime, et üks meie töötaja on tõepoolest 4000 meile hävitusse tulnud lakipudelist võtnud 80 ja viinud need omavoliliselt territooriumilt välja. See on hinnanguline number, see, mis töötaja ise on öelnud. Ma usun, et ta ei lugenud ise ka üle, mitu ta võttis,» rääkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Vääna kinnitas, et kõnealuse vahetusevanemaga on töösuhe lõpetatud.

Kas prügifirma üritab oma süüd pisendada või mitte, ei ole taganjärele võimalik enam tuvastada. Igal juhul raiub Ragn-Sells, et see kahetsusväärne juhtum on nende karjääris esmakordne. «Pealtnägija» ajaloos on see aga juba mitmes kord, kui päevavalgele tuleb hävitamisele saadetud ohtlike jäätmete jõudmine mustale turule.

Politsei lõpetas kõnealuse kaasuse menetlemise kuriteokoosseisu puudumise tõttu väitega, et kuna tooted olid mõeldud niikuinii hävitamisele, siis nende müügist ei tekkinud firmale kahju.

Tagasi üles