Päevatoimetaja:
Sander Silm

Ärandatud auto omanik elab suure arve hirmus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Nissani logo.
Nissani logo. Foto: AFP/SCANPIX

Kurikaelad ärandasid 17 aastat vana Nissani ja tegid sellega avarii, autost ilma jäänud Aleksander Puškarjov pelgab nüüd suurt arvet auto hoidmise eest politseiparklas.

Soliidses eas Nissan Vanette Cargo ärandati detsembris ja leiti juba paari nädala pärast, kirjutab Den za Dnjom. «Auto seisab politsei parklas. Sellest, et ma võiksin selle ära viia või kasvõi üle vaadata, mulle ei teatatud,» rääkis Puškarjov. Mehe sõnul rääkis ta sõber, et oli ka ise sarnases olukorras ja sai hiljem parkimisarve. Summa oli nii suur, et ületas auto reaalse väärtuse. «Minu küsimustele ei vastata, küll ei ole uurijat kohal, küll on puhkusel,» kurtis mees.

Viimati nägi mees oma sõidukit 2. detsembril. «Kella kaheksa paiku oli meil garaažis kogunemine, pärast läksin koju. Mu auto seisis Seebi tänaval, seal, kuhu ma ta töölt tulles olin parkinud. 3. detsembri hommikul kella seitsme ajal läksin välja, et tööle sõita, kuid autot polnud.»

Mees helistas politseisse ja ootas pea kaks tundi, kuni võimuesindaja kohale jõudis. «Ma sain aru, et neil oli vahetuse vahetus ja politseinikud saadeti kohe pärast selle algust,» rääkis Nissani omanik. Sündmuskohta uuriti, koostati protokoll, tehti palju fotosid, leiti ka jälgi, mis võisid kuuluda ärandajatele. «Protokoll tehti kolmes eksemplaris, millest üks anti mulle. Seejärel sõitis politseinik minema, lubades minuga ühendust võtta,» meenutas mees.

17. detsembril helistati talle, aga mitte politseist vaid IF Kindlustusest. «Nad ütlesid, et mu auto tegi avarii ja süüdlaseks olen mina. Ma kohe küsisin, millal avarii oli, ja sain teada, et 9. detsembril,» rääkis mees. Mehe selgituse peale, et auto on ärandatud ja selle kohta on olemas politseiprotokoll, palus kindlustaja tal minna politseisse ja tuua tõend selle kohta.

Kuna uudis avarii kohta tuli Aleksandrile kui välk selgest taevast, siis püüdis ta kindlustusest uurida, kui tõsised on sõiduki vigastused, kuid kindlustuse esindaja jäi vastamisega hätta ja ütles, et avarii teine osapool oli Scania.

 «Scania ei tooda sõiduautosid, järelikult toimus kokkupõrge kas bussi või veokiga. Mis seal minu Nissanist alles jäi?» rääkis mees. Et sellele vastust saada, tuli tal veel kuu aega oodata.

Pärast kindlustuse kõnet hakkas mees helistama protokollis kirjas oleval numbril. Kui üks kord ühendust sai, siis selgus, et tuleb helistada teisel numbril Põhja prefektuuri peakontorisse. Sealt sai mees teada, et tal tuleb kohale ilmuda. Vajaliku ametniku leidmiseks tuli taas teha mitu kõnet prefektuuri fuajeest. Lõpuks leidus üks lahke hing, kes ta vastu võttis. Uurijalt sai mees teada, et ärandamisega tema ei tegelegi. «Minu uurija on praegu puhkusel. Tõsi küll, vajalik tõend lubati mulle anda, aga selleks pean ma jälle mõne päeva pärast politseisse tulema,» rääkis mees.

Autoomanik on politsei ja kindlustusega suheldes teada saanud, et tema sõiduki jäeti pärast avariid sündmuskohta maha. Selle tõi Rahumäe teel asuvasse parklasse politsei. Parkla asub umbes kilomeetri kaugusel kannatanu majast, kuid teda sellest ei teavitatud.

Põhja prefektuuri politseimajor Toomas Jervson selgitas, et kui leitakse ärandatud sõiduk, saadetakse sündmuskohale kriminalistikatalituse valvetöötaja ehk valveuurija või kriminalist, kes teostab sündmuskoha vaatluse ja võtab vajalikud jäljed. Kui sündmuskohal ei ole võimalik sõidukist jälgi võtta, siis sõiduk teisaldatakse kas kriminalistide garaaži või Rahumäe tee valvega hoiukohta, kus kriminalistid teostavad esimesel võimalusel sõiduki vaatlust ning võtavad jälgi.

«Kui kõik vajalikud menetlustoimingud on sõidukiga tehtud ning sõidukit ei ole vaja asitõendida kriminaalasja juures hoida, tagastatakse sõiduk seaduslikule valdajale/omanikule,» rääkis ta.

Tavaliselt hoitakse varguste ja ärandamiste puhul sõidukit asitõendina kaks kuni viis tööpäeva. Jervsoni sõnul esineb ka juhtumeid, kus politsei on küll väljastanud loa sõiduki kättesaamiseks, kuid omanik tuleb sellele järgi nädal, kuu või isegi mitmed aastad hiljem. «Viimase kohta võin tuua näite, kus praegugi seisab Põhja prefektuuri autoparklas 2006. aasta novembris ärandatud ja leitud sõiduauto BMW, mille omanik pikemat aega ei ole järgi tulnud. Küll on põhjuseks sõiduki äraviimiseks vahendite mitteleidmine, küll see, et sõiduki on arestinud kohtutäitur ning ta ei soovi sellele järgi tulla,» rääkis Jervson.

Politseimajor kinnitas, et varastatud/ärandatud sõidukite kättesaamine politseiparklast on tasuta ning sõiduki teisaldamiskulud arvestatakse kriminaalmenetluse kuludesse, mis mõistetakse jõustunud kohtuotsusega süüdlaselt välja. Hoiu eest ei pea midagi tasuma.

Konkreetsest autost rääkides ütles Jervson, et kuna sõidukil ei olnud teostatud vajalikul määral vaatlust ja võetud võimalike ekspertiisimaterjaliproove, siis ei saanud ka sõidukit kohe kannatanule üle anda.

Sõiduki avastas avariigrupp ja lasi tuua auto Rahumäe tee 6 parklasse 9. detsembril. «Palume sõiduki omanikult vabandust, et me ei saanud temaga ühendust võtta juba 9. detsembril, sest tekkis tõrge info liikumises. Omanikuga on ühendust võetud, ta vaatas oma auto ka üle. Hetkel käib kriminaalmenetlus,» ütles politseimajor.

Tagasi üles