/nginx/o/2013/11/07/2604582t1h2119.jpg)
ERRi teadusportaal Novaator vahendab «Osooni» saatelõiku sellest, et kauged viljad on eestimaalaste seas aina enam populaarsed ning kodumaist kraami tarbitakse järjest vähem. Uueks hitiks on saanud näiteks avokaado.
Eestlaste toidulauale on ilmunud uus hitt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidu liikumise logistilise ahela hea kujunemise tõttu saavad ka põhjamaised rahvad lõunamaise puuvilja lihtsalt ja odavalt kätte – nii on meile supermarketidest saadaval granaatõunad Türgist, datlid Iraanist, magus tamarind Taimaalt, külmutatud jõhvikad Lätist, rambutanid Vietnamist, cheriomoyad Hispaaniast ja litšid Madagaskarilt, vahendab Novaator.
Näiteks Costa Ricast tulnud banaanid on läbinud ligikaudu 10 000 kilomeetrit ning Eestis hulgilattu jõudes kontrollitakse nende kvaliteeti, temperatuuri ja kui kõik on korras, saadetakse edasi poodidesse (banaan peab olema veidi rohekas enne poodi jõudmist, kui ta aga asub Costa Ricast teele, on ta veel täiesti toores ja roheline).
Rimi puu- ja köögivilja kategooriagrupi juht Elis Ehrbach rääkis, et banaanid pakendatakse asukohamaal selliselt, et nende valmimine n-ö uinutatakse – nii säilivad viljad paarinädalasel merereisil paremini – seejärel lähevad rohelised banaanid 3-5 päevaks küpsetaja juurde ehk sõna otseses mõttes veedavad aega küpsetusahjudes.
Elis Ehrbachi sõnul on märgata, et Eesti inimesed söövad vähem kohalikku juurvilja ning ostavad rohkem puuvilju – eriline hitt-toode on avokaado, mille müük tõuseb iga aastaga poole võrra – eestlaste toidulauale tuleb see Hispaaniast.