Vassiljev soovitab riigil kaaluda lühiajalisi võlakirju

Rannar Vassiljev Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu rahanduskomisjoni juhi Rannar Vassiljevi (SDE) sõnul võiks tänases olukorras tõsiselt analüüsida lühiajaliste võlakirjade emiteerimist kui alternatiivi traditsioonilise laenu võtmisele ning varasemate refinantseerimiseks.

«Ministeeriumi jaoks ehk algul uus ja ebamugav, aga see võib anda soodsama laenuintressi riigile ning aktiviseeriks soikuvat Tallinna Börsi ning kapitaliturgu laiemalt,» ütles Vassiljev. Lisaks tuleks tema sõnul Eesti Pangal seista selle eest, et võimaldataks osta ka riigiettevõtete võlakirju ning viimased peaksid osa tulevastest emisioonist suunama kohalikule börsile.

Vassiljev ütles, et Eesti on ka varem kasutanud laenu, et vajadusel rahavooge juhtida ning pakkuda alternatiivi reservide kasutamisele, kui eelarve on nominaalses defitsiidis. Seega ta ei nõustu Reformierakonna rahandusministri Maris Lauriga, et võlakirjade emiteerimine tuleb välistada, sest jooksvaid kulusid ei tohiks sel viisil katta.

Vassiljev tõi välja, et endiselt on siiski jõus Euroopa Liidu ja euroala eelarve tasakaalunõuded ehk jooksvad tulud ja kulud peavad enamvähem tasakaalus olema. «Muutused keskpanga rahapoliitikas ei tähenda, et võlakirjade abil saaks hakata Tallinn-Tartu maanteed või muud vajalikku ehitama ilma teiste kulude vähendamiseta. Võlakiri on endiselt lihtsalt üks laenuvõtmise viise,» selgitas ta.

Tema sõnul ei saa välja tuua konkreetseid projekte, mis ei ole rahanduslikus mõttes kasumlikud. «Kõik, kes neist räägivad ei mõista täpsemalt, mida eelarve tasakaalunõue oma sisus tähendab või tegelevad populismiga. Näiteks, kui teedeehitust finantseerida võlakirjade emiteerimise teel, siis kõik kulutused, mis aastas tehakse lähevad eelarve kuludena arvesse ning mõjutavad riigieelarve tasakaalu. Laen ei ole riigieelarve tulu. Ehk siis selleks tuleb samas mahus tõsta tulusid (täiendav maks) või kärpida kulusid. Struktuurse tasakaalu kontekstis ei ole meil eriti ruumi suuremaks defitsiidiks,» kirjeldas Vassiljev.

Erandiks on Vassiljevi sõnul projektid, mis on ärilises mõttes kasumlikud. «Ehk kui riik soovib laiendada oma ettevõtte aktsiakapaitali projekti jaoks, mille kapitali omatootlus on positiivne, siis selleks võlakirjade emiteerimise teel laenu võtta on lubatud ning see ei lähe eelarve tasakaalu arvestusse,» rõhutas ta. «Lühiajaliste võlakirjadega saaks juhtida rahavoogu senise traditsioonilise laenu võtmise alternatiivina ja seda võiks minu hinnagul keskpankade uue rahapoliitika valguses tõsiselt kaaluda.»