Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Juncker toetab Kreeka võlausaldajate troika missiooni muutmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jean-Claude Juncker
Jean-Claude Juncker Foto: AP/Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker toetab Kreekale kaks abipaketti koostanud võlausaldajate nn troika missiooni kohandamist, ütles Junckeri pressiesindaja esmaspäeval.

Kreeka uus peaminister Alexis Tsipras on nõudnud Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga (EKP) abiprogrammi tingimuste muutmist.

Tsiprasel on Junckeriga kohtumine kavas kolmapäeval.

Saksa ärileht Handelsblatt kirjutas esmaspäeval allikaid nimetamata, et Juncker tahab teha lõpu troika süsteemile, mis pandi paika 2010. aastal Kreeka esimese abipaketi järel, ning kutsub leidma alternatiivi.

Junckeri pressiesindaja Margaritis Schinas ütles, et ta saab üksnes korrata seda, mida Euroopa Komisjoni president ütles juulis, kui liikmesriigid tema kandidatuuris kokkuleppele jõudsid.

«Me peaksime oleme suutelised asendama troika demokraatlikult legitiimsema ja senisest aruandekohustuslikuma struktuuriga, mis põhineb Euroopa institutsioonidel,» tsiteeris Schinas Junckeri mullusuviseid sõnu.

Schinas lisas, et troika-süsteemile alternatiivi seni veel loodud ei ole. «Ma ei spekuleeri enne, kui on jõutud ülemaailmsele lahendusele,» lisas ta.

Junckeri pressiesindaja sõnul vajavad kõik Kreeka abipaketti puudutavad otsused 19 eurotsooni liikme ühehäälset toetust.

2010. aasta mais loodud troika missioon koondas ELi, IMFi ja EKP ressursse abipaketi loomiseks ja jõustamiseks. Kreeka on sellest ajast saadik saanud 240 miljardit eurot abi. Vastutasuks on riik rakendanud karme säästumeetmeid.

Vasakradikaalse Syriza juht Tsipras võitis 25. jaanuaril Kreeka ennetähtaegsed valimised lubadusega teha lõpp kasinusmeetmetele ja restruktureerida Kreeka hiiglaslik võlakoorem, mis küündib 177 protsendini riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Tagasi üles