/nginx/o/2015/02/02/3730849t1h292d.jpg)
Eesti keskkonnaorganisatsioonid nõuavad põlevkivi kaevandamise mahu võimaliku suurendamise asemel selle vähendamist.
Keskkonnakaitsjad nõuavad põlevkivi kaevandamise vähendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keskkonnaorganisatsioone ühendav Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Eesti Maavarade Ühing esitasid keskkonnaministrile ja riigikogu liikmetele põlevkivi kaevemahtude kasvatamise plaanide vastase seisukoha, teatas EKO.
«Areng ressursitasude tõusu edasilükkamise ja põlevkivi kaevemäärade kasvatamise suunas pole säästva arengu põhimõtetega kooskõlas. Põlevkivi on Eesti tähtsaim taastumatu energeetiline ressurss, millega äriline manipuleerimine pole aktsepteeritav. Me pole rahul põlevkivitöösturite mahitatud ja poliitikutelt positiivset vastukaja leidnud keskkonnavaenuliku maavarapoliitikaga,» ütles Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.
«Kaevandamismäärade muutmise ettepanekuid saab kõne alla võtta ainult juhul kui eesmärk on liikuda mahtude vähendamise suunas. Nii nagu on sätestatud ka põlevkivi riikilikus arengukavas,» lisas Lotman.
EKO teatel ei tohi unustada, et iga tonni põlevkivi saamiseks tuleb jätkuvalt kuhjata lademeisse aherainet, pumbata kaevandustest kümneid tonne vett, õlitootmise jäägina ladestada poolkoks või energiatootmise jäägina leelisene tuhk.
«Täna kaevandatav 17 miljonit tonni põlevkivi aastas on juba kaugelt enam kui meie keskkond taluda suudab. Põlevkivitööstuse saaste on Ida Virumaa pealmised põhjaveekihid joogiveena põlvkondadeks rikkunud,» ütles Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk.
EKO teatel peab Ida-Virumaa arengustsenaarium muutuma: põlevkivisõltuvusest tuleb end lahti ühendada, samas või kasvavas mahus keskkonnakasutus peab lõppema.
Uus arengusuund tuleb keskkonnakaitsjate hinnangul leida juba lähiaastail, et riigi jätkusuutlikus oleks tagatud. Põlevkivitööstuse ressursitasude poliitika vajab ümberkorraldamist põhimõttel, mis võimaldab lisaks keskkonnatasudele asutada Norra naftafondi põhimõttel töötava Eesti õlifondi, mille vara tootlikkusest asutaks Ida Virumaa uut visiooni ellu rakendama.