Soojatootjad on vihased Eesti Energia statistikaäri peale

Narva Elektrijaamad lõpetasid puiduhakke põletamise elektri tootmiseks 2012. aasta suvel, sest riik oli nõus aastas toetama vaid 375 GWh rohelise energia tootmist. Toetuseta polnud puiduhakke põletamine Eesti Energiale enam nii tulus. Foto: Liis Treimann

Soojafirmad kardavad küttepuidu järsku kallinemist, kui Eesti Energia hakkab taas elektrijaamades suures mahus puitu põletama, et teenida kümneid miljoneid eurosid rohelise energia statistika müügist.

Euroopa liikmesriigid peavad juba alates 2020. aastast tootma viiendiku energiast taastuvatest allikatest. Kuna paljud riigid ei ole suutelised eesmärki täitma, pakub taastuvenergia direktiiv neile tagaukse: hiljutise CO₂-kvoodi kauplemisega sarnase võimaluse osta ja müüa taastuvenergia tootmise statistikat. Riigid, kes suudavad taastuvenergiat rohkem toota, võivad oma statistilise ülejäägi müüa nendele, kel jääb puudu. Suurte saastajate aruandlus paistab arvuridu ostes paremas valguses.

«Arvestades, et Narva Elektrijaamade taastuvenergia tootmise võimekus on ligi 2,5 TWh aastas ja et arvude eest pakutakse soodsat hinda, võiks ettevõtte statistikakaubandusega teenida kuni paarkümmend miljonit eurot lisatulu aastas,» vahendas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. «Eesti Energia ei ole kunagi täielikult lõpetanud biokütuse põletamist Narva Elektrijaamade tootmisseadmetes. Väikese toetusega oleksid Narva Elektrijaamad võimelised tõstma taastuvenergia toodangut mitu korda.»