Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Kriis muutis firmad koolituste suhtes valivamaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil on Enics Eesti uute töötajate koolitus.
Pildil on Enics Eesti uute töötajate koolitus. Foto: Margus Ansu.

Majanduskriis mõjus Eesti ettevõtetele oma töötajate koolitamisel erinevalt: osa kärpis koolituskulusid, osad aga kaaluvad senisest hoolikamalt koolituspartnerite valikut.


Elioni personalidirektor Janika Kuusik märkis, et majanduskriisi tõttu ettevõte oma koolituseelarvet kärpima ei pidanud.

«Küll aga on kriis pannud nii juhte kui töötajaid suhtuma koolituste tellimisse väga vastutustundlikult - tellitakse just neid koolitusi, mille järele on kõige suurem vajadus.

Kiirete muudatuste keskkonnas on ka Elioni koolituste maht suurenenud, kulutatav raha aga mitte - oleme püüdnud leida alternatiivseid lahendusi ning kasutanud ka rohkelt sisekoolituse võimalusi,» ütles Kuusik.

Tema sõnul on koolitustele panustatud rahalised ressursid püsinud kolmel viimasel aastal stabiilsena, kuid võrreldes näiteks 2006. aastaga on kulutused langenud kolmandiku võrra. Samas on koolitustundide arv inimese kohta kasvanud.

Elionis kujunes keskmiseks koolitustundide mahuks 2009. aastal 50 tundi töötaja kohta, mida on neljandiku võrra enam kui 2008 aastal.

Seesam Kindlustuse personalijuht Triin Jänes tõdes samuti, et kuigi ajad on keerulised, otsustas ettevõte koolituskulusid mitte kärpida.

Samas sundis majanduskriis koolituste vajadust ja kasutamist rohkem läbi mõtlema, kasutama võimalusel majasisest ressurssi ja kaaluma hoolikamalt väliste koolituspartnerite valikut.

«Koolitaja valikul eelistame turul kõrgelt hinnatud tegijaid, kelle puhul on teada nende koolituste kvaliteet ja tulemuslikkus,» selgitas Jänes.

Seesamis pole viimase kolme aasta jooksul koolituseelarve ühe töötaja kohta oluliselt muutunud, küll aga on kasvanud töötajate arv veerandi võrra.

Eesti ühe suurima ehituskeemia eksportööri Krimelte personalidirektori Anu Indi sõnul on firma mullune koolituseelarve majanduslangusele eelneva aastaga võrreldes küll mõnevõrra väiksem, kuid ettevõttele olulised teemad said siiski kaetud.

«Oma töötajate koolitamises lähtume eelkõige reaalsetest vajadustest,»  rääkis Ind ettevõtte koolituspõhimõtetest. 

Mis puudutab juhtide ja spetsialistide koolitust, on nende osas Krimeltes rõhuasetus pigem väliskoolitustel, reatöötajate puhul aga sisekoolitustel.

Triin Jänese sõnul ei saa Seesami puhul öelda, et töötajate koolitamisel eelistatakse ühtesid ametipositsioone teistele.

«Kõrge klienditeenindustaseme hoidmiseks on vajalik tagada koolitatud teeninduspersonal, toodete ja teenuste arendamiseks vajame häid spetsialiste.

Edu ei ole võimalik saavutada ilma tasemel juhtideta. Pöörame kõikide töötajate koolitamisele ja arendamisele samaväärset tähelepanu, lähtudes konkreetse ajahetke vajadustest,» märkis Jänes.

Elioni personalijuhi Janika Kuusiku kinnitusel kujunevad ettevõtte koolitamise otsused lähtuvalt ettevõtte hetke- ja tulevikuvajadustest.

«Juhtide koolitamine on meie jaoks kahtlemata väga oluline, kuid seda ei tehta kellegi teise arvelt,» märkis ta.

 

Tagasi üles