/nginx/o/2012/09/17/1325330t1hc23e.jpg)
Venemaa ei plaani taastada sealihatarneid Baltikumist ja Poolast enne kolme aasta möödumist, ütles Venemaa veterinaarameti Rosselhoznadzor juht Sergei Dankvert ajalehele Moskovskije Vedomosti.
Venemaa ei taasta Baltimaadest sealihatarneid enne kolme aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa meedia kirjutas hiljuti, et riigi veterinaaramet on koostamas nimekirja Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hollandi, Taani ja Ungari ettevõtetest, millel oleks lubatud sealiha importida peale keelu lõpetamist. Samas Dankvert ütles reedel, et amet on katkestanud nimekirja koostamise ja kaalub kas seda on mõtet teha.
Samuti seadis ta kahtluse alla Poola ja Leedu nõuded, et Venemaa käituks kõigi ELi riikidega sarnaselt ja oleks nõus nimekirja kandma ka nende riikide ettevõtteid. «Kuidas me saame kõiki riike sarnaselt kohelda, kui kõigis on erinevad veterinaarolukorrad,» sõnas Dankvert.
«Aafrika seakatku on avastatud Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis. See tähendab, et me ei luba nendest riikidest importida sealiha varem kui kolme aasta pärast,» lisas ta. «Me ei saa käituda nende riikide tootjatega sarnaselt nende riikide tootjatega, kus aafrika seakatku ei ole avastatud.»
Venemaa sulges oma turu Euroopa Liidust pärit sealihale 2014. aasta jaanuaris, viidates metssigadel leitud sigade aafrika katku juhtumitele Valgevenega külgnevates Leedu ja Poola piirkondades. Impordikeeld on põhjustanud ühenduse lihatootjatele märgatavaid kahjusid, kuna Venemaale läks 2013. aastal veerand EL-i sealihaekspordist, kogumahus 1,4 miljardit eurot.
Euroopa Liit on impordipiirangu lahendamiseks pöördunud ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poole, kuna leiab, et üksikud ja piiratud ulatuses leitud seakatku juhtumid ei saa olla aluseks terve 28-liikmelise ühenduse sealihaimpordi keelustamisele.