/nginx/o/2015/01/30/3721267t1hfcc9.jpg)
Venemaa sooritas mullu ligikaudu kolmandiku keskpankade kullaostudest, kulutades kollasele metallile suurima summa alates Nõukogude Liidu kokkukukkumisest.
Venemaa ostis rekordkogustes kulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku ostsid maailma keskpangad 2014. aastal 461 tonni kulda – 13 protsenti enam, kui eelmisel aastal ning suuruselt teise koguse pärast kullastandardi kollapsit aastal 1971.
Viimase kuue aastaga on keskpankade kullavarud kasvanud 1800 tonni jagu, kirjutab Financial Times.
Kremli kullaosturalli oli ajendatud igatsusest vähendada sõltuvust dollarist ning toetada rubla.
GFMSi andmetel ostis Vene keskpank eelmise aasta esimese 11 kuuga 152 tonni kulda, mis tänastes hindades läks maksma 6,1 miljardit dollarit – 123 protsenti aastakasvu. Analüütikute arvates võidi osta suurtes kogustes kodumaal toodetud kulda, mida on sanktsioonide tõttu raske müüa piiri taha.
Venemaa viimase finantskriisi ajal 1998. aastal sulasid keskpanga kullavarud 118 tonni jagu olukorras, kus valuutareserv kukkus alla 10 miljardi dollari.
Detsembri lõpu seisuga oli Venemaal valuutat varuks 385 miljardit dollarit (aasta tagasi üle 500 miljardi dollari). «Niipea neil kullamüügi vajadust ei tule,» ütles Macquarie analüütik Matthew Turner.