/nginx/o/2015/01/30/3721037t1hdc85.jpg)
Kuigi tühja pudeli eest tagasi saadav summa võib näida tühisena, ärgitab see süsteem suurtele pettustele.
Tühjad pudelid võivad ärgitada skeemitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Liiga madal tagatisraha ei motiveeri piisavalt tagastama, liiga kõrge on aga seotud ohtudega,» rääkis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek uut pandipakendimäära tutvustaval üritusel. Eegi sõnul võib liiga kõrge tagatisraha määramise puhul tekkida olukord, kus inimesed hakkavad kaupa valima pakendi järgi. «Eelistama kartongpakendis mahla pudeli omale või jooma kanget alkoholi (viinapudelitelt tagatisraha ei võeta – toim) lahjema asemel,» tõi ta näite.
Euroopas on ka olnud mitu näidet, kus liiga kõrge tagatisraha on suisa ärgitanud skeemitama. «Kui 2003. aastal Saksamaal rakendati suurtele plastpudeltitele tagatist pool eurot, siis ei suutnud nad seda kaua hoida, kuna pudeleid hakati rekade kaupa sisse tooma,» tõi ta näite. Ka Soomel on olnud analoogne probleem, kui väikeste pudelite tagatisraha oli 40 senti.
«Tagatisraha määr peab motiveerima tagastama, aga mitte ärgitama pettusega tegelema. See on tasakaaluotsing,» rääkis Eek.
Kuigi Lätis alles arutatakse, kuidas üle minna pandipakendisüsteemile, ei usu Eesti pandipakendi juht Rauno Raal, et veebruarist alates hakkaksid lätlased vedama tühje pudeleid Eestisse.
«Saksamaal ei olnud asi ainult üle piiri vedamises, aga ühel hetkel hakkab kusagil väike vabrik tööle, kus pudelitoorik tehakse ja kõrge kvaliteediga etiketid tehakse järgi ja nii petetakse taararaha välja,» rääkis Raal. Tema sõnul joogitootjad veendunud, et kõik Balti riigid peaksid olema ühtses süsteemis. Leedus võetakse tagatisraha süsteem kasutusele samuti veebruari alguses.
Eestis kehtib tagastusraha süsteem alates 2005. aastast.
| Plastpudel 0,5 l | Plastpudel suurem kui 0,5 l | Klaaspudel | Plekkpurk |
1.02.2005 | 0,5 Eesti krooni | 1 Eesti kroon | 1 Eesti kroon | 0,5 Eesti krooni |
2.06.2006 | 0,5 Eesti krooni | 1 Eesti kroon | 1 Eesti kroon | 1 Eesti kroon |
1.01.2011 | 3 senti | 6 senti | 6 senti | 6 senti |
1.07.2011 | 4 senti | 8 senti | 8 senti | 8 senti |
1.02.2015 | 10 senti | 10 senti | 10 senti | 10 senti |
Kuni 1. veebruarini on pakendi tagatisraha suurus sõltuvalt pakendi liigist ja suurusest 4 või 8 senti, siis veebruarist on kõikide pakendite tagatisraha suuruseks 10 senti pakendi kohta sõltumata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole visuaalselt seotud tagatisraha määraga, mis tähendab, et ka pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema.