/nginx/o/2015/01/30/3720943t1h236d.jpg)
Estiatud käibedeklaratsiooni lisade analüüsiga on maksu- ja tolliamet (MTA) tuvastanud, et novembris ja detsembris vähendati käibemaksu tasumise kohustust ebaseaduslikult vähemalt 21 miljoni euro ulatuses.
Maksuamet: käibedeklaratsiooni lisa aitas tuvastada 21 miljoni eest pettusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on just korrektselt käituvate ettevõtjate esitatud andmed aidanud tuvastada kontrolliobjekte kiiremini ning selle tulemusel on menetlusse võetud juba ligi 400 juhtumit.
«Lisaks mahukatele pettustele näeme palju väiksemaid käibemaksu tasumise kohustuste ebaseaduslikke vähendamisi. Kuna nende hulk on suurem, on ka mõju käibemaksuaugule märkimisväärne,» ütles Veermäe.
«Kõige selgemini on süsteemi käivitamise alguses välja tulnud olukorrad, kus inertsist püütakse oma käibemaksu tasumise kohustust vähendada võltsitud vői fiktiivsete arvetega,» sõnas Veermäe. «Varem jõudsime selliste arveteni nädalate ja kuudega, aga uue süsteemiga on võimalik juba loetud tundidega deklaratsiooni esitajaga ühendust võtta. Kui oleme ostuarveid esitanud isikult täiendavat infot palunud, teatatakse aga soovist oma deklaratsiooni tagantjärgi muuta.»
Veermäe sõnul kasvas jaanuaris esitatud deklaratsioonil käibemaksu tasumise kohustus enam kui 10 protsenti, vaatamata sellele, et ettevõtete Eesti-sisene müük ei ole võrreldes aastatagusega kasvanud.
«Käibemaksu tasumise kohustuse kasv tuleb eelkõige deklareeritud kulutuste märkimisväärsest vähenemisest, mis annab alust eeldada fiktiivsete arvete osakaalu jätkuvat vähenemist ettevõtete kulus,» ütles Veermäe.
Kui novembris suurenes müük 2,8 protsenti ja soetus vähenes 1,7 protsenti, siis käibemaksu tasumise kohustus suurenes selle taustal tervelt 18,4 protsenti. Detsembris kasvas käibemaksu tasumise kohustus 10,2 protsenti, kuid müük kahanes 0,1 protsenti ja soetus koguni 3,9 protsenti.
Fiktiivse soetuse vähenemine tagab MTA teatel riigile parema maksulaekumise ja annab korrektsetele ettevõtjatele turul rohkem ruumi.
Jaanuaris esitasid käibemaksukohustuslased müügi tehinguinfo andmeid 177 232 tehingupartneri paari kohta 2,18 miljardi euro ulatuses. Müüja ja ostja vahel klappisid sendi täpsusega 43 protsenti kõigist tehingutest.
Detsembri käibedeklaratsiooni esitas 75 200 maksukohustuslast, kellest 42 500 esitas ka deklaratsiooni lisa. Nii müügi- kui ka ostuarvete vormid olid täidetud kokku 22 000 isikul. Jaanuaris esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibemaksu tasumise kohustus oli 151,2 miljonit eurot – 14 miljonit ehk 10,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal
MTA näited käibedeklaratsioonide kontrollist:
Maksumaksja deklareeris käibedeklaratsiooni lisal arve, mida hankija ei olnud oma ostuarvete vormil kajastanud. Täiendav päring selgitas välja, et maksumaksja oli väljastatud arvega juba varem käibemaksust maha arvanud 1500 eurot ning püüdis seda uuesti teha.
Ostja näitas eriehitustööde soetust 20 500 euro eest, aga vastaspool müüki ei deklareerinud. Müüja ei kinnitanud müüki ega arve väljastamist, mille põhjal on alust arvata, et tegemist on võltsitud arvega. Kui maksuhaldur võttis ostjaga ühendust, esitati soov deklaratsiooni parandada. Lisa abil lahendab maksuhaldur sellise juhtumi loetud päevadega, kui varem oli risk sellist juhtumi mitte märgata või oleks selle tuvastamiseks kulunud nädalaid.
Ilma maksumaksjate poole pöördumata tuvastas maksuhaldur kinnisvaratehingute ahela koos tehingute summaga. Käibedeklaratsiooni lisa abil sai maksuamet tehinguteahela jälile minutitega, kui varem oleks MTA sõltunud sellest, kui kiiresti saadakse lepingud kätte. Võimalik käibemaksukahju oli 6400 eurot.