Küttepuude müüjaid päästavad välisturud ja lisategevused

Meie kliendid tahavad pigem panna kvaliteetse puu kaminasse, et seejärel avada veinipudel. Õhksoojuspumbaga sa ju pruuti ära ei võlu, ütles Andrus Ilumets. Foto: Marina Puškar

Järjekordne mahe talv on pärssinud küttepuude müüki ja enim kannatavad üksnes kohalikule turule orienteeritud halupuude müüjad. Ettevõtted, kes müüvad küttepuid välismaale või kel on veel ka muid kõrvaltegevusi, ei tunneta niivõrd suurt kahju.

Osaühingu Kasumetsa Küttekontor juhatuse liige Janno Pärt tõdes, et nemad müüvad puid nii kohalikule turule kui ka Norrasse. «Norra turg on meil koguaeg suhteliselt stabiilne, seega meid ei morjendagi, kui me Eestis vähem müüme,» selgitas ta, kuid lisas, et ekspordivõimalusteta oleks neilgi väga raske.

Bakan Invest OÜ üks osanikke Aivo Allas nentis, et soe talv on viinud küttepuude hinnad alla ning midagi kiita pole, kuid nende firmat madalad hinnad üleliia muretsema ei pane, sest ettevõttel on lisaks küttepuude müügile muid tegevusalasid. «Kui oleksime selline ettevõte, kes ostab ainult halupuu toorikuid sisse, siis oleks kehvasti,» sõnas ta.

Küttepuude hindu pidas Kaminapuud OÜ juhatuse liige Eido Üksjärv mõistlikeks, ent ta nentis, et nende pakkujaid on väga palju. «Tuleb rahulikult asjasse suhtuda ja siis ongi hästi, sest muretsemine hakkab tervise peale,» lausus Üksvärav.

Olukord turul

Osaühingu Halupuu Firewood Products juhatuse liige Andrus Ilumets rääkis, et nemad müüvad praegu küttepuid ainult siis, kui pakutav hinnatase neid rahuldab, sest neil on olemas ladu, kus valmistoodangut hoida.

Ta lisas, et käesoleval juhul on hinnad madalad toormel, mitte valmistoodangul, kuna seda ei suudeta toota, säilitada ja kvaliteeti hoida niisuguses mahus, kui vaja oleks. «Keskmisel halupuumüüjal ei ole sellist tööstuslikku võimalust, et iga päev toota üks koorem, mida siis omakorda väärindada, kuivatada ja hoida,» sõnas ta. Tema arvates on tavaline küttepuutootja hooajaline tegutseja, kes teeb küttepuid põhitöö kõrvalt lisaraha teenimise eesmärgil.

Bakan Invest OÜ osanik Aivo Allase sõnul on tarbijatel veel osaliselt alles eelmisteks aastateks soetatud küttepuude varud ning seegi piirab praeguseid müüginumbreid. «Kui ikka kuu aega on miinus 20 kraadi, eks siis saa ka kuurid tühjaks, aga täna on veel paljudel klientidel isegi üle-eelmiste aastate varud alles,» tõdes Allas.

Hea uudis on aga, et soojad ilmad ei pärsi enam küttepuude tegemist, kuna tänapäevane tehnika on nii palju arenenud ja ei pea ootama maa külmumist, et saaks metsatöödega alustada. «Kui sa just põlve otsas ei tee, siis korraliku tehnikaga ei ole mingit muret,» nentis Aivo Allas.

Uued suunad

Võrreldes eelmiste aastatega on Aivo Allase sõnul küttepuude vastu rohkem huvi tuntud väljaspool Eestit – Iirimaalt, Rootsist ja Norrast. «Tundub, et seal tarbimist on,» ütles ta. Bakan Invest OÜ on varasemalt müünud küll ka välisturgudele, kuid hetkel ei ole neil nii suuri koguseid pakkuda, sest väljaspoole Eestit tarnitavad mahud on tunduvalt mastaapsemad.

Janno Pärt osaühingust Kasumetsa Küttekontor, rääkis, et uueks suunaks võib pidada ka kaminapuude turuosa kasvu, kuna järjest rohkem inimesi on hakanud oma elamistesse kaminaid ehitama.

Sama meelt on osaühingu Halupuu Firewood Products juhatuse liige Andrus Ilumets, kes näeb nende ettevõtte põhiklientidena just neid inimesi, kelle jaoks küttepuude ainueesmärk ei ole soojuse saamine, vaid ka hubasuse ja mõnusa äraolemise tekitamine. «Meie kliendid tahavad pigem panna kvaliteetse puu kaminasse, et seejärel avada veinipudel. Õhksoojuspumbaga sa ju pruuti ära ei võlu,» kirjeldas Andrus Ilumets humoorikalt.

Ta nentis, et välisturgudelgi ei loe kliendid ainult džaule või megavatt-tunde, mida toodangust saab, vaid väärtustatakse ka küttepuudega kaasnevat emotsionaalset laengut.

Artikkel ilmus Postimehe lisalehes Maaelu Edendaja.