/nginx/o/2014/07/11/3192205t1ha16c.jpg)
Esialgsetel andmetel teenis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) 2014. aastal 163,5 miljoni eurose käibe juures 40,7 miljonit eurot kasumit, teatas riigimetsi haldav ettevõte.
RMK käibest tuli veerand kasumina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes aasta varasemaga tõusis käive 5,6 protsenti ja kasum 29,3 protsenti. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tingis kasumi kasvu eelkõige puidu kvaliteedi paranemine.
«Müüdud puidu kogus jäi samaks mis aasta varem, ent palgi osakaal kasvas 45 protsendini. 2013. aastal oli palgi osakaal RMK kogumüügis 40 protsenti,» ütles Kallas. «Palkide väljatulekut aitasid suurendada nii oskuslikum metsavarumistööde läbiviimine kui ka puidutööstuse paranenud võimekus järjest peenemat metsamaterjali kohapeal töödelda.»
RMK müüs 2014. aastal 3,2 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali 151 miljoni euro eest, sellele lisandus 140 000 kuupmeetrit hakkpuitu. Paberipuit moodustas RMK kogumüügist 36 protsenti, küttepuit 15 protsenti ning hakkpuit 4 protsenti. 2013. aastal oli RMK käive 155 miljonit ja kasum 31,5 miljonit eurot.
RMK puhke- ja kaitsealasid külastati 2014. aasta jooksul 1,9 miljonit korda. Aastaga rajati ja korrastati 533 kilomeetrit õppe- ja matkaradu. «Looduses liikumine muutub iga aastaga populaarsemaks, RMK puhketaristu toob järjest rohkem inimesi metsa,» ütles Kallas.
Viimastel aastatel on RMK arendanud eelkõige Eestit läbiva pika matkatee kahte haru, mis ühendavad omavahel olemasolevaid radu ja puhkeobjekte. Matkatee 375 km pikkuse Oandu-Ikla ja 628 km pikkuse Aegviidu-Ähijärve harusid kasutas matkamiseks mullu ligi 70 000 inimest.
Looduskaitsetööde tegemiseks riigimaal kulus 2014. aastal 1,8 miljonit eurot. Peamiselt oli tegu soode taastamise ja luhaalade hooldamiseks vajaliku taristu loomisega, teatas RMK.
«Näiteks sai valmis Põhja-Euroopa suurima, Kasari lageluhaala hooldamiseks ja üleujutusperioodi pikendamiseks vajalik Kloostri sild-regulaator,» rääkis Kallas. «Lõpule jõudis ka poolteist aastat kestnud projekt, mille tulemusel kaardistasime ja võtsime kaitse alla lendoravate liikumiskoridorid nende peamises elukohas Alutaguse metsades.»
Metsakasvatustööde maht jäid 2014. aastal samale tasemele kui aasta varem. Riigimetsa istutati 18,5 miljonit puud, milledest 10,8 miljonit olid männid, 6,6 miljonit kuused ja 1,1 miljonit kased.
Uuendusraiet tehti 9512 hektaril, mis on üks protsent RMK hoole all oleva Eesti riigimetsa pindalast. Raiesmikest kaks kolmandikku uuendati istutuse või külvi teel, ühe kolmandiku puhul valiti uuendamisviisiks looduslik uuendus.
Metsauuendust hooldati 23 048 hektaril, noore metsa kasvutingimuste parandamiseks tehti valgustusraiet 19 372 hektaril ning keskealistes metsades harvendusraiet 9915 hektaril.
RMKle kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70 protsenti Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMKs töötab üle 700 inimese.