/nginx/o/2010/09/02/425882t1h59bc.jpg)
Viimasel ajal on hakatud šampanjat õhematesse pudelitesse villima.
Õhemad šampanjapudelid võivad mõjutada joogi maitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi uued pudelid on vaid seitse protsenti õhemad ja ikka klaasist tehtud, võib see muutus siiski joogi maitset mõjutada, kirjutab The Telegraph.
Asjatundjate sõnul mõjutab näiteks veini maitset klaasi kuju ja kuidas valgus klaasile langeb. Põhjus peitub selles, et ultraviolettkiired põhjustavad riboflaviini reageerimise aminohapetega, andes veinile näiteks märja lambavilla või pappkarbi kõrvalmaitse. Selle tõttu villitakse veine ja õlut tumedatesse pudelitesse.
Probleemiks on šampanja mullid. Õhemad pudelid mõjutavad juba pudelitesse villitud šampanja nii-öelda järelvalmimist, võides muuta seal sisalduvate mullide hulka ning sellega ka maitset.
Möödunud aastal tehtud uuring näitas, et enamik šampanjale lõhna- ja maitset andvatest komponentidest ongi neis mullides, mitte vedelikus endas.
Asjatundjate sõnul ei ole veel teada, kuidas õhemad pudelid selle hõrgu joogi maitset mõjutavad. Kui siiani on šampanjat villitud ainult klaaspudelitesse, siis tulevikus võidakse seda jooki villida ka plastikpudelisse ja isegi tetrapakki.
«Kuradi joogile» ehk šampanjale leiutas iseloomuliku pudeli 17. sajandil benediktiini munk Dom Pierre Pérignon.
Tänapäeva kergemad ja õhemad pudelid sarnanevad 17.sajandi pudelitele, kuid on neist veel kergemad ning keskkonnasõbralikumad.
Kui vana šampanjapudeli kaal oli 900 grammi, siis uus kaalub 835 grammi. Kergemad pudelid aitavad transpordikulusid kokku hoida ning keskkonnasaastatust vähendada.