/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/09/01/425813t1h6276.jpg)
Konkurentsiamet teatas eile, et ei nõustu Eesti Energia Jaotusvõrgu hinnatõstmise taotlusega, mis tooks tarbijaile ligi 20-protsendilise võrgutasude kallinemise.
Konkurentsiamet astus elektri võrgutasude kallinemise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energiaettevõte taotles praegu kehtivate võrgutasudega võrreldes keskmiselt 18,8-protsendilist võrgutariifi tõusu, sealhulgas tegevuskulude kasvu 11,3 protsenti.
Konkurentsiamet aga hinnataotlusega päri polnud. Ameti peadirektor Märt Ots ütles, et Eesti Energia Jaotusvõrgule on saadetud ametlik kiri, millele oodatakse vastust septembri keskpaigaks. Eeskätt soovib amet, et energiafirma korrigeeriks oma hinnatõstmise taotlust allapoole.
«Tänases majanduskeskkonnas ei saa lubada nii suurt tegevuskulude kasvu,» viitas Ots jaotusvõrgu enam kui kümneprotsendisele tegevuskulude kerkimisele.
Konkurentsiamet on seisukohal, et ajal, mil vabaturu tingimustes tegutsevad ettevõtted tõmbavad püksirihma koomale, peavad sama suunda järgima ka monopolid ning tegevuskulude oluline kasv ei saa praeguses majanduskeskkonnas olla kuidagi põhjendatud.
Samuti märkis Ots, et konkurentsiamet tuvastas jaotusvõrgu taotlusest teatavaid arvutuslikke puudujääke. Tema sõnul oli ettevõte osas kalkulatsioonides numbreid valesti kokku löönud ning arvestatud oli ka selliseid investeeringuid, mida ametlikult pole tehtud.
«Loodame väga, et vead parandatakse ja oma tegevuskulud vaadatakse kriitilise pilguga üle,» lisas Ots.
Selle üle, kui palju peaks Eesti Energia Jaotusvõrk kärpima oma 18,8-protsendist võrgutasu tõstmise taotlust, ei soovinud konkurentsiameti peadirektor spekuleerida.
Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere selgituste kohaselt on võrgutasude kasv aga vajalik selleks, et tagada olulised investeeringud elektrivõrku ning raha võrgu hoolduseks ja remondiks.
Tema sõnul oli senine võrgutasude määr kooskõlastatud arvestades suuremat võrguteenuse müügi mahu prognoosi, mida tegelikult ei ole aga siiski tulemas.
«See tähendab, et jaotusvõrgul jääb olulisel määral puudu raha võrgu ülalpidamiseks ja varustuskindluse tagamiseks,» põhjendas Mere hinnatõusu vajalikkust.
Jaotusvõrgu investeerimisvajadus on tingitud eelkõige elektrivõrgu vananemisest ning vajadusest selle töökindlust parandada. Selleks on ettevõte alustanud elektriõhuliinide asendamist maakaabliga, mis vähendab ilmaolustikuoludest tingitud rikete arvu.
Seniste vahenditega on ettevõte suutnud viimase kolme aasta jooksul paigaldada 2323 kilomeetrit maakaabelliine. Võrgu vananemise vältimiseks on aga oluline igal järgneval aastal paigaldada veel sama palju liine.
Lisaks planeerib Eesti Energia Jaotusvõrk investeeringuid kaugloetavate mõõtesüsteemide paigaldamiseks. See võimaldab jälgida võrgukvaliteeti distantsilt ning mõõta klientide elektritarbimist, mistõttu ei pea inimesed enam igakuiseid näite ettevõttele teatama. Selliste mõõtesüsteemide paigaldus lahendab ka taatlemata arvestite probleemi.
Samuti vajab ettevõte hädasti raha keskkonnainvesteeringute tegemiseks, mis aitavad tõsta võrgu seadmete keskkonnaohutust.
«Viimased augustitormid on näidanud, kui haavatav on meie elektrivõrk ning kui palju ressurssi kulub selleks, et taastada tarbijatele elektrivarustust mastaapsete rikete puhul. Remondi- ja hooldussummade kasv aitaks meil tõsta reageerimisvõimekust ja kiiremini taastada elektrivarustust,» märkis Tarmo Mere.
Eesti Energia Jaotusvõrgu läbirääkimised konkurentsiametiga algasid märtsis ning kestavad septembri lõpuni. Pärast läbirääkimiste lõppu selgub, kas ja kui palju võrgutasud muutuvad.