Klient nõudis keemiliselt puhastuselt rikutud pintsaku eest hüvitist

Keemiline puhastus. Foto: SCANPIX

Tallinnas Kristiine keskuses asuvasse keemilisse puhastusse oma hinnalise ülikonna viinud kliendi väitel rikuti puhastuse käigus pintsak. Tema nõuet saada ligi 250-eurost hüvitist aga tarbijakaebuste komisjon ei rahuldanud.

Klient viis mullu 7. juulil osaühingule Intero Service kuuluvale keemilisse puhatusse Baltmani tumedat värvi ülikonna ning tasus selle puhastamise eest 8,55 eurot, seisab tarbijakaebuste komisjoni otsuses.

Paar päeva hiljem läks ta ülikonnale järele, kuid keeldus seda vastu võtmast, kuna pintsak oli puhastuse käigus rikutud. Nimelt oli kliendi väitel hakanud pintsakul liimiriie ulatuslikult mullitama ning ülikond oli kättesaamisel ka niiske. Sel põhjusel esitas ta kauplusele pretensiooni.

Keemiline puhastus lükkas ümber väite, nagu oleks ülikond niiske olnud, ning põhjendas, et viskoosist kangas võib lihtsalt puudutamisel mõjuda külma või niiskena.

Samuti ei nõustunud kaupleja kliendi väitega, et pintsak sai rikutud. Kaupleja selgitas, et ülikonda puhastati tootja poolt ettenähtud režiimil (puhastus perklooretüleeniga). Tegemist oli kuivpuhastusega, mistõttu ei saanud ülikond olla kättesaamisel ka niiske. Liimiriide «mullitamise» põhjuseks võivad olla aga pintsaku ülekandmine, higi, niiskus ja ka aastate mõju. Kaupleja teatas, et kliendil on õigus tellida sõltumatu ekspertiis.

Klient ei nõustunud kaupleja selgitusega ning pöördus augustis kaebusega tarbijakaitseameti poole. Kaupleja jäi vastuses ametile oma varasema seisukoha juurde, kinnitades veelkord, et ei ole puhastamisel tehnoloogiat rikkunud, ning viitas, et viga võib olla tootjapoolne. Kaupleja oli siiski nõus tagastama kliendile teenustasu 8,55 eurot ning lisaks talle väljastatud kliendikaardi maksumuse viis eurot.

Tarbija soovis pöörduda kaebusega tarbijakaebuste komisjoni poole, kuid tal ei olnud alles ülikonna ostukviitungit, mistõttu ei olnud teada ka selle täpne maksumus. Tarbijakaitseameti vahendusel esitati tootjale päring. Tootja Baltika AS teatas, et neid pükse ja pintsakuid toodeti 2009. aasta esimesel poolaastal ja nende müügiperiood jäi samasse aastasse.

Pintsaku puhul on tegemist mudeliga CORSICA, mille müügihind jaevõrgus oli 2999 krooni ehk 191,67 eurot, pükste puhul oli aga tegu mudeliga CANNES, mille müügihind oli 1299 krooni ehk 83,02 eurot. Samas märkis tootja, et ülikond võidi soetada ka soodushinnaga.

Tootja lisas, et müügiperioodi jooksul ega hiljem ei ole nimetatud mudelite osas esitatud ühtegi pretensiooni, mistõttu ei saa ka nõustuda väitega, et tegemist on tootmisdefektiga, kuid samas ei saa välistada ka keemilise puhastuse poolt esitatud põhjusi: higi, niiskus ja/või kliendi poolt eelnevalt kasutatud hooldusvõtted.

Klient nõudis kauplejalt nii teenustasu tagastamist summas 8,55 eurot kui ka kliendikaardi eest tasutud viis eurot. Lisaks teenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 247,69 eurot.

Komisjon uuris ülikonna materjali, kuulas poolte selgitusi ning leidis, et kliendi kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tegi kauplejale ettepaneku maksta tarbijale 13,55 eurot. Kaupleja kinnitas, et on nõus kliendile selle tagastama.

Komisjonil ei olnud aga võimalik tuvastada pintsaku liimiriide mullitamise tekkepõhjusi. Komisjon arutas pooltega ekspertiisi läbiviimise võimalust, kuid seda ei soovitud.

Komisjon ei saa tuvastada, kas kaupleja rikkus teenuse osutamisel lepingutingimusi või mitte, kui pole tõendatud defekti tekkepõhjuseid. Seaduse kohaselt on komisjonil õigus kaebuse menetlemine lõpetada, kui kaebuse läbivaatamisel selgub, et selle lahendamine esitatud tõendite alusel ei ole võimalik.

Lisaks märgib komisjon, et tõendamata on ka kliendi nõude suurus. Klient lähtus rahalise nõude esitamisel tootja poolt teatavaks tehtud 2009. aasta müügihindadest, kuid võttis nõude esitamisel aluseks nii pintsaku kui ka pükste maksumuse. Ent pükste puhastusteenus vastas nõuetele ning nende osas kliendile kahju ei tekkinud.