Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/01/29/3717213t1h1c10.jpg)
Garantiikirja alusel pea kuu aega mittetulundusühingu (MTÜ) Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing külalistemajas elanud ärimees pole siiani arvet tasunud, politsei asutust aidata ei saa.
Novembri algul saabus MTÜ-le kuuluvasse külalistemajja Poska Villasse mees, kes tutvustas end kui Olle Weisserik (äriregistri andmetel tegelikult siiski Olle Veisserik) ja teatas, et soovib seal pikemalt peatuda.
«Ta rääkis, et on ostnud Kadriorgu korteri, mida remonditakse, ja et ehk saab meiega kokkuleppele, et saab edaspidi meie hoovis üüritasu eest ka autot hoida,» rääkis Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu juhatuse esimees Heino Hankewitz.
Külaline täitis registreerimiskaardi ja jättis oma visiitkaardi, millel on kirjas, et ta töötab ettevõttes Enerco Holdings aadressiga 16 Avenue Pasteur, Luksemburg.
Ööbimise eest tasumiseks esitas Veisserik garantiikirja «ettevõtte Enerco Holdings nimel ja ettevõtte Impex-Energy Estonia OÜ kaudu», kus märkis, et tasub ööbimise eest pärast arve saamist.
Külaline peatus Poska Villas 4.–30. novembrini, kuid 910-eurose arve tasumist ootab MTÜ siiani.
Külalistemaja perenaine Linda Miil ütles, et kuna mees esitas absoluutselt kõik küsitud dokumendid, ei osanud ta midagi kahtlustada. «Ta täitis kõik, mis nõuti, esitas oma visiitkaardi ja näitas garantiikirja. Sellises olukorras mõtled, et keda üldse enam usaldada saab,» rääkis Miil, kelle sõnul jättis Veisserik hea mulje ja lubas pidevalt, et maksab arve järgmisel päeval. «Kuni ühel hetkel oli kadunud.»
Ka pärast väljakolimist lubanud külaline mitu korda läbi tulla ja raha ära maksta, kuid alates 8. detsembrist on Hankewitzi sõnul side temaga täielikult katkenud.
Hankewitzi sõnul esitati arve Veisserikule juba 7. novembril ja maksetähtajaks oli 15. november.
Võlgnik protsessib
Mobiilinumber, mille Veisserik ka külalistemajale andis, kutsub, kuid ei vasta. Küll aga vastas Veisserik Postimehe küsimustele meilitsi ja kinnitas, et tema perekonnanimi oli arvel kirjutatud valesti (Weisser – toim) ja tema firma ootavat endiselt korrektselt vormistatud arvet.
Samuti väitis Veisserik, et sai arve alles 25. novembril ja sellesse oli juba arvestatud viivis alates 16. novembrist. Ta ütles, et ei vaidlusta summat, vaid detaile, «mis on olulised maksunduslikust seisukohast».
Hankewitz ütles, et kuuleb sellist asja esimest korda. «Mingit viivist ei ole tema arvel, me andsime talle soodsamaltki, kuna ta nii pikalt peatus,» ütles Hankewitz, kelle sõnul maksab öö Poska Villas muidu 42 eurot, kuid Veisserikule pakuti tuba 35 euroga, nagu selgub ka arvelt, millel kuupäevaks on 7. november.
Kokku ööbis mees külalistemajas 26 päeva, mis teebki summaks 910 eurot. Ka jättis Veisserik maksmata 8,50 eurot minibaarist võetud viie õlle ja ühe vee eest.
Tagantjärele tunnistab Hankewitz, et oleks pidanud kliendi tausta põhjalikumalt kontrollima.
Näiteks selgub äriregistrist, et Veisserikule kuuluvale Impex-Energy Estonia OÜ-le on antud eelmisel aastal kustutamishoiatus puuduvate majandusaasta aruannete tõttu.
Ka selgub, et Veisserik on olnud Julianus Inkasso võlglaste nimekirjas aktsiaseltsiga K. T. T. Intercontinental.
«Internetis on mitmed asjad, mis oleks pidanud meid ettevaatlikuks tegema, aga me ei kahtlusta ju oma külalisi pettuses,» nentis Hankewitz, kes tegi avalduse politseile.
Tegu pole kelmusega
Mullu 26. detsembril teatas politsei, et ei alusta kriminaalmenetlust. «Politseile saadetud dokumentidest selgus, et tegemist on lepingulise vaidlusega ja võlaõigusseaduse järgi tuleks sellise probleemi lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtu poole,» ütles politsei pressiesindaja Helen Uldrich, täpsustades, et kriminaalmenetlus ei ole mõeldud lepingust tulenevate rahaliste nõudmiste täitmiseks ja see algatatakse vaid siis, kui on toime pandud kuritegu.
Politsei teatas Hankewitzile, et kelmusega võiks olla tegemist siis, kui klient jätab teenuse eest maksmata ettekavatsetult, näiteks valeandmeid esitades. «Praegusel juhul pole selle kohta mingit infot. Külalistemajja saabumisel täitis inimene korralikult registreerimiskaardi ja esitas enda allkirjastatud garantiikirja, millega ta võttis rahalise kohustuse,» vastati Hankewitzile. Politsei ei pidanud ka imelikuks, et mees oma perekonnanime teisiti kirjutas.
Veisserik selgitas nime erinevust sellega, et tema perekonnanime on ajalooliselt kirjutatud W-ga. «Kirjapilti Weisserik kasutan ka teise riigi residendina. Vabal hetke uuendan ka Eestis kehtiva kirjapildi!» teatas mees.
Kohtusse ei plaani Hankewitz pöörduda, kuna võlgu jäädud summa ei oleks seda väärt – ta tahab lihtsalt teisi hoiatada.
«Eks selliseid olukordi, kus kliendid annavad tahtlikult valeandmeid ning lahkuvad maksmata, tuleb ikka ette. Sellistest petturitest tuleb anda politseile teada ning hotellid teavitavad ka üksteist, kui mõni selline klient on taas liikvel. Kõige selle vältimiseks tuleb alati kontrollida dokumendi andmeid ning tellimus krediitkaardiga kinnitada,» ütles hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Raigo Triik, kes soovitas majutusasutustel ise hoolas olla ja võimaluse korral küsida ettemaksu.
«Ettevõtete garantiikirju on arvestatud, aga seda juhul, kui on tegemist usaldusväärse ettevõttega või kui on olemas eelnev koostöökogemus,» lisas ta.