Tihti jääb ajateenija laenukoorem elukaaslase kanda

Mehe ajateenituse ajal jääb sageli naine koduste rahaasjade eest vastutama. Foto: SCANPIX

Kuigi nii kaitseministeeriumi kui pankade sõnul ei ole ajateenistusse võetud noormeeste puhul laenude tagasi maksmine probleemiks, ei pruugi see olla kerge aeg ajateenija elukaaslase jaoks.

«Eraldi pakkumist ajateenistuses viibijatele ei ole, sest maksepuhkuse taotluse esitamine on üks laenuperioodi jooksul toimuv loomulik sündmus, mis vaadatakse kindlasti läbi ning võimalusel rahuldatakse,» räägib Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask, millest lähtub pank ajateenistusse kutsututele laenupuhkuse andmisel.

Tema sõnul küsivad uute laenude väljastamisel noormehed sageli ise, kuidas sel juhul käituda, kuhu pöörduda ja mida teha. «Paljudel juhtudel on laenusaajaid rohkem kui üks ning kliendid ei pruugi maksepuhkust vajada,» sõnab Siilivask.

Siiski on praktika näidanud, et nii lihtne see ka sellistel juhtudel ei ole. Heleri (31) meenutab ligi kümneaastast lugu.

Ajateenistuse kutse 27-aastaselt

«Olime just ostnud linna korteri ja võtnud pangast kodulaenu,» räägib naine. Heleri mees oli selleks ajaks 27-aastane ja kuni tolle hetkeni ei olnud Läänemaale sisse kirjutatud mees saanud kätte ühtegi kutset ajateenistuse kohta. «Me ise arvasime, et see kutse tuli selle peale, kui Tallinnasse sisse kirjutasime,» sõnab naine.

Mees ise arvas, et kuna tal on Eesti mõistes mõnevõrra ebatavaline nimi, siis ehk tõlgendati tema nime kuni tolle hetkeni pigem naise- kui mehenimena. «Või siis, kuna ta on hästi palju kolinud oma perekonna tõttu, siis ta kas jäi kuidagi kahe silma vahele või see kutse tuli mõnda kohta, kus nad enam ei elanud,» sõnab naine.

Sel hetkel, kui mees ajateenistuse teatise sai, oli paaril laenu võtmisest möödunud vähem kui aasta. Heleri ise töötas tollel hetkel reisikorraldajana ja sai võrdlemisi väikest palka.

«Kui me arvutasime kokku, et sõjaväkke minnes hakkab ta saama 150 krooni kuus, siis kulude-tulude suhe meie jaoks tähendas seda, et pidime minu 4000-kroonisest palgast kandma 8000-kroonise laenukoormuse,» kirjeldab ta.

Pöördus otse kaitseministri poole

Kuna naisel tol hetkel ka tervisega probleeme – ta sai diagnoosi, mis teda väga hirmutas, kuid pärast siiski tõeseks ei osutunud, siis saatis ta selle kohta detailse kirja ka kaitseressursside ametisse.

«Sealt ma sain vastuse, et nemad ei saa midagi teha,» räägib Heleri, kes kirjutas lõpuks tollasele kaitseministrile Jürgen Ligile, kes talle ka isiklikult vastas. «Ta ütles ka, et tema ei saa midagi teha ja selle eest vastutab kaitseressursside amet,» märgib naine.

«Lõpuks see lahenes puhtalt juhuste kokku langemise tõttu – ma sain teisele töökohale, kus mu palk tõusis kahekordselt, kuid kuna elada oli ka vaja lisaks maksukoormusele, siis võtsime täiendavalt veel väikese laenu, mis oli tol hetkel kuskil 30 000 krooni,» räägib ta, mis neid tol korral päästis. Lisaks oli üks sõbranna pool aastat talle kaasüüriliseks ja aitas niiviisi kulusid vähendada.

Vastutulelikkust vähe

Mis naist siiamaani nörritab, on see, et peale kohustusliku ajateenistuja toetuse, ei tundnud ta riigiasutuste poolt mitte mingisugust vastutulelikkust või toetust nende olukorra selgitamisel. «Mitte mingisuguseid lahendusi või isegi viidet selle kohta, et te võiksite kaaluda täiendavat laenu või kuidagi inimlikku suhtumist seal ei olnud,» ütleb ta.

Perekond kaalus antud olukorras ka laenupuhkuse võtmist, kuid kuna Heleri sai uue töö ja oli võimalus võtta väike laen, siis tundus neile, et maksepuhkust võib neil kunagi tulevikus ehk rohkem vaja minna. Tänaseks on nad selle laenu tagasi maksnud.

Sarnaseid lugusid Heleri oma tutvusringkonnas kuulnud ei ole. Küll aga on tal terve rida tuttavaid, kes on ise tahtnud sõjaväkke minna, kuid mingitel põhjustel pole võetud.

«Kui aga täna kuulda, keda mingisuguste pisiprobleemide tõttu ei võeta vastu, siis tekib küll ebaõigluse tunne. Mõnel on tõesti võib-olla see majanduslikult põhjendatud, et ta võiks vahele jääda, teist aga sõrmeluu murru pärast ei võeta – siis tekib küll see küsimus, et kus see kaine mõistus on,» nendib ta.