/nginx/o/2015/01/28/3714617t1h1b2a.jpg)
Eesti ehitusmaterjalide tootjate näitel on Vene kriisi mõjud üksikute ettevõtete puhul küll sektorisse jõudnud, kuid suures pildis on mõju siiani tagasihoidlik, teatas Swedbank.
Swedbank: Vene kriis ehitusmaterjalide tootjatele eriti ei mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaupade kogu eksport Venemaale vähenes eelmise aasta 11 kuuga 17 protsenti. Langus süvenes aasta lõpuosas, novembris oli see aastases võrdluses juba 35 protsenti.
Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Keijo Kohvi sõnul on ettevõtjad teadlikult töötanud müügiportfelliga, et Vene turu riski vähendada.
«Ehitusmaterjalides on kohalik eksporditeravik üldjuhul suunatud Skandinaaviasse või Lääne-Euroopasse, kus mõlemal suunal on nõudlus jätkuvalt stabiilne,» ütles ta. «Teatavat väljakutset pakub Rootsi ja Norra krooni kursi kõikumine, mistõttu on kohalikud ettevõtjad valuutakursi riske maandanud läbi finantsinstrumentide.»
«Võimalikku kaudset Venemaa mõju on keerulisem hinnata ja see avaldub viitajaga,» lisas Kohv. «Siiski praegu tõsiselt hoiatavaid märke – näiteks seda, et Rootsis väheneks nõudlus akendele ja ustele – veel näha ei ole.»
«Kui Rootsi majanduskeskkond on olnud meie ettevõtjatele soodne, siis Soomes pilt enam nii ilus ei ole. Näiteks Kauppalehti andmetel vähenes Soomes oktoobrikuus väljastatud ehituslubade arv aasta võrdluses üle 40 protsenti,» märkis Kohv. «Ühelt poolt teeb see murelikuks, samas pakub see keerulisel ajal ka võimalusi – Soome ettevõtjad peavad püksirihma pingutama ja seetõttu ollakse valmis soodsamaid alternatiive Eesti tarnijate näol kaaluma.»
Kokkuvõttes võib Kohvi sõnul ehitusmaterjalide tootjate 2015. aasta eelarveid üldjoontes iseloomustada kui ettevaatlikult konservatiivseid, kuid märkimisväärset mahtude langust ei prognoosita.