/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/07/30/410957t1h8100.jpg)
Venemaa poolt kehtestatud eksporditollide ja idasuunaliste raudteeprobleemide koosmõjul on ümarpuidu import Venemaalt Eestisse kahanenud viimastel aastatel 70 korda.
Ümarpuidu import Venemaalt on kahanenud 70 korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Ott Otsmanni sõnul on puidutollid ja lisaks ka Vene poolsed raudteeprobleemid mõjunud Eesti metsatööstusele selliselt, et 2006. aasta impordi tase Venemaalt oli 1,7 miljonit kuupmeetrit ümarpuitu ning 2009. aastal 24 000 kuupmeetrit.
Eile toimus välisministeeriumi ja metsatööstuse liidu esindajate osavõtul arutelu, mis puudutaski Venemaa ümarpuidu eksporditollide küsimust. Arutelude tulemustel edastab välisministeerium Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile.
Nimelt peab Venemaa sel teemal Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi, mis on seotud Venemaa sooviga liituda Maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO).
Otsmanni sõnul oli Venemaa esialgne plaan alates 2007. aastast astmeliselt tõsta eksporditolle ümarpuidule igal aastal, saavutades lõpuks osades kaubaartiklites isegi 80-protsendise tollimäära taseme.
«Viimastel aastatel on Venemaa aga planeeritud tõuse edasi lükanud, jäädes praegu okaspuupalgi osas 25 protsendi (minimaalselt 15 EUR/m3) tasemele ning asunud Euroopa Liiduga läbi rääkima, millistele tasemetele võiks tollid jääda,» selgitas Otsmann.
Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul pole tollid Venemaa metsatööstusele loodetud efekti andnud ning idanaabri metsakasutus ja eksport on hoopis vähenenud.
«Tollid tunduvad olevat venelastele pigem poliitiline kui majanduslik küsimus,» tõdes Otsmann. «Nüüd on Venemaa soov mingil tasemel tollid Euroopaga siiski n-ö kokku leppida.»