/nginx/o/2015/01/26/3708117t1h0251.jpg)
Tööinspektsiooni äsjaavaldatud sihtkontrolli aruandest tuleb välja, et suurima kukkumise, libisemise ja komistamise ohuga on avalikus sektoris muuseumide, haiglate ja raamatukogude töötajad.
Ka muuseumides, raamatukogudes ja haiglates võib töökeskkond olla töötajale ohtlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna 43 protsenti tööõnnetustest on seotud töötajate libisemise, komistamise ja kukkumisega, hindas tööinspektsioon läinud aasta novembris 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda just sellest aspektist lähtuvalt.
Lisaks valla- ja linnavalitsustele kontrolliti ka teadusasutusi, lasteaedu, koole, tervishoiu- ja hoolekandeasutusi, teatreid, raamatukogusid ning spordirajatisi. Küll ei kuulunud selle kontrolli käigus vaatluse alla politsei, tuletõrje, vanglad ja kaitsevägi, sellealast infot saab inspektsiooni veebruari lõpus avaldatavast aastaaruandest.
Enim rikkumisi – 275 korral – olid seotud põrandate ja astmete ebatasasuste ning nende märgistuste, käsipuude puudumise, konarlike, auklike ja libedate liikumisteede ning neil olevate erinevate takistuste ning kehva valgustusega.
Teisel kohal olid rikkumised, mis on seotud töökeskkonna riskianalüüsi puudumise või libisemise-komistamise ohuteguri hindamata jätmisega. Riskianalüüs puudus või ei olnud selles hinnatud libisemisest-komistamisest tulenevat ohtu 39s avaliku sektori asutuses. «Eriti kurb on tõdeda, et siia hulka kuuluvad koolid ja lasteaiad, kus töötavad ning õpivad väga paljud nii suured kui väikesed inimesed,» sõnas Oja.
Lisaks eelnevalt nimetatud enim levinud puudustele leiti veel näiteks selliseid rikkumisi: tööruumide aknad, seinad või põrandad ei vasta nõuetele – 47 korral, ei ole koostatud nõuetekohast tegevuskava terviseriski vältimiseks või vähendamiseks – 31 korral ja ei ole koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta – 14 korral.
Kontrolli üllatavaimaks osaks olid aga tulemust võrdlus asutuste lõikes, kus tuli välja, et kõige enam rikkumisi esines külastatud muuseumides – üheksas üheteistkümnest – ning haiglates – üheksast külastatud haiglast seitsmes.
/nginx/o/2015/01/27/3710315t1h2127.png)
Tööinspektsioon ei tuvastanud kukkumisi 100 asutuses, mis on ameti hinnangul iseenesest hea tulemus. Samas avastati aga 146 asutuses kokku 426 rikkumist ning koostati 137 ettekirjutust. Lisaks jagasid tööinspektorid asutustes suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
Avalikus sektoris töötab statistikaameti andmetel ligi 26 protsenti töötavatest inimestest, lisaks avaldab avaliku sektori suhtumine töökeskkonda mõju ka erasektorile ning kogu ühiskonnale tervikuna.
«Näiteks 52 kontrollitud lasteaias tuvastati 82 puudust, mis on keskmiselt ainult 1,54 rikkumist, ent kui mõelda kõikidele lapsevanematele, kes sinna hommikuti oma lapsi viivad, on nende rikkumiste arv ja mõju kordades liiga suur,» selgitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja.
Tööinspektsiooni sihtkontrolli eesmärk oli vähendada libisemise ja komistamise põhjustajate hulka nendes avaliku sektori asutustes, kus muuhulgas on tegemist ka klienditeenindusega.