/nginx/o/2013/12/10/2682294t1h4104.jpg)
Eestit läbiv Euroopa üks põhitranspordikoridor võiks Euroopa Komisjoni värske uuringu arvates olla üks majanduslikult mitmekülgsemaid Euroopas. Aga seda vaid juhul, kui oleks olemas Rail Baltic, kirjutab Eurokratt.
Eurokratt: Rail Balticu puudumine takistab Euroopa arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist aastat tagasi tutvustas Euroopa Komisjon toonase transpordivoliniku Siim Kallase juhtimisel uut lähenemist Euroopa Liidu transporditaristule. Üleeuroopaline transpordivõrk (Trans-European Transport Network, TEN-T) jagas Euroopa ELi eri piirkondi ühendavaks üheksaks põhikoridoriks.
Baltimaad kuuluvad selle liigituse järgi Põhjamere-Balti koridori, mis peaks Tallinna ühendama selliste sadamatega nagu Hamburg, Amsterdam või Rotterdam. Sellise uue mõtteviisi tutvustamisega tahtis Euroopa Komisjon panna liikmesriike mõtlema rohkem oma riigipiire ületavalt ka transpordisektoris.
Lepiti kokku prioriteetsetes projektides ja selles, et kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni aastal 2020 investeeritakse neisse projektidesse 26 miljardit eurot. Osa sellest on ette nähtud Rail Balticule.
«TEN-T pole päris uus võrgustik. Palju sellest taristust on juba olemas, aga eri osi tuleks omavahel paremini ühendada. Praegu on aasta 2015 ja me ei saa ikka sõita sama rongiga Rotterdamist Itaaliasse,» ütles Euroopa Komisjoni korraldatud transpordikonverentsil Herald Ruijters, kes on 2009. aastast komisjonis juhtinud TEN-T prioriteetsete projektide koordinatsiooni üksust. «Iga euro, mis kulutatakse ühel pool piiri, on palju rohkem väärt, kui sellega on sünkroonis teise euro kulutamine teisel pool piiri.»
Põhjamere-Balti koridoris loetakse TEN-T põhivõrgustikku 16 olulise tähtsusega lennujaama, 13 meresadamat, 18 siseveekogu sadamat ja 17 raudteeterminali. Komisjoni uuringu põhjal iseloomustavad koridori suured kauba- ja reisjateveomahud, see liidab Euroopa juhtivamad sadamad ELi kiireimini areneva piirkonnaga – Läänemere piirkonnaga.
Koridori üheks suuremaks puuduseks loetakse aga hea ja kiire raudteeühenduse puudumist Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel. Transporditaristu Tallinna ja Varssavi vahel on ebapiisav, sellel koridori lõigul napib rahvusvahelisi raudteeteenuseid ja sõltutakse liialt maanteetranspordist, märgiti uuringus.
«Need puudused õõnestavad majandusliku ühtsuse positiivset arengut. Seda eriti Balti riikides, mis on vähem ühendatud Euroopa transpordivoogudesse kui teised riigid, mida koridor läbib. See fundamentaalne tasakaalustamatus transporditaristus ja -teenustes on koridori kõige suurem väljakutse,» seisab uuringus. «On vaja kiireloomulisi poliitilisi otsuseid ja investeeringuid, et ehitada rahvusvaheline raudtee – Rail Baltic – läbi Baltimaade.»
Baltimaad pole siiski ainsad, kes kasutavad praegu veel Euroopa standardist erineva rööpmelaiusega raudteed. Kokku on Euroopas praegu kasutusel viis erinevat rööpmelaiust.
Loe ka Eurokratti.