Mida Euroopa Keskpank (ka Eesti Pank) kokku ostma hakkab

Euroopa Keskpank. Foto: AP / Scanpix

Euroopa Keskpank (EKP) kulutas neljapäeval välja ulatusliku võlakirjade ostmise programmi, mille järgi hakkavad liikmesriikide keskpangad kokku ostma riikide investeerimisreitinguga võlakirju ja Euroopa institutsioonide võlakirju mahus 60 miljardit eurot kuus.

Kui täpne olla, siis on see 60 miljardit eurot koos juba käimasolevate programmidega, mille käigus ostetakse kommertsvõlakirju ja varadega tagatud võlakirju. Analüütikute hinnangul jääb riigivõlakirjade ostude mahuks 50 miljardit eurot.

Võlakirjade ostmist hakkab koordineerima EKP. Tänaseks ei ole välja öeldud, kuidas see koordineerimine toimuma hakkab, aga oletada võib, et teataval määral saab iga riigi keskpank ise otsustada, mida osta.

Tõenäosus osta oma riigi võlakirju on suur ja kui mõni riik ei suuda võlakirju tagada (default), siis kannab tema enda keskpank suurema osa kahjust (80 protsenti). See peaks sundima valitsusi olema ettevaatlikud ning ajama niisugust poliitikat, et poleks ohtu muutuda maksejõuetuks.

Tõenäoliselt peavad keskpangad ostma ka negatiivse tootlusega võlakirju, sest mitmete kõrge reitingu ja lühemate tähtaegadega võlakirjade tootlus on miinuses. Keskpangad sooviksid küll osta eelkõige pikemaajalisi võlakirju, aga kuna Euroopa võlakirjaturg on erinevalt USA omast võrdlemisi õhuke, muutuvad need  ilmselt defitsiitseks. Seega tuleb selleks, et soovitud kogust kokku saada, mõnede riikide võlakirjadele, näiteks Saksamaa omadele, peale maksta. Niisiis hakkavad keskpangad veidi subsideerima ka finantsvahendust. 

Võlakirjade kokkuostul on kaks piirangut: ühe riigi võlakirjadest ei tohi osta rohkem kui 30 protsenti kogumahust ning kindla võlakirja mahust tohib osta maksimaalselt 25 protsenti.

Kahe riigi, Kreeka ja Küprose võlakirju praegu osta ei saa, sest neid on juba EKP portfellis sellisel hulgal, et keskpank neid osta ei tohi. Kuna osa võlakirjade lunastamistähtaeg jõuab kätte suvel, võiks neid põhimõtteliselt osta, aga selle kohta peab EKP tegema eraldi otsuse. 

Lisaks riikide võlakirjadele ostetakse ka Euroopa institutsioonide võlakirju, peamiselt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) omi, viimases on osalus ka Eestil.

Nagu öeldud, ostab võlakirju ka Eesti Pank. Meie kapitalivõtmeks, mis arvutatakse sisemajanduse kogutoodangu ja rahvaarvu alusel, on 0,2739 protsenti. Seega, 60 miljardist eurost ostab Eesti Pank 164,43 miljonit eurot kuus ehk 19 kuu peale kokku 3,2 miljardit eurot.

Kuna Eesti riik pole võlakirju emiteerinud, peab meie keskpank ostma midagi muud. Selleks muuks on teiste riikide ning EFSFi ja ESMi võlakirjad. Nagu öeldud, ostusid koordineerib EKP, aga loodetavasti saab Eesti Pank suurel määral ise otsustada, milliste riikide võlakirju ostab. Osta tohib vaid investeerimisreitinguga väärtpabereid.