Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Merekool ei võimalda eestlastele emakeelset õpet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Stinne Loo
Copy
Meremees.
Meremees. Foto: SCANPIX

Tallinnas asuvas Revali Merekoolis meremeeste jaoks kohustusliku täiendkoolituse eest 250 eurot maksnud kursuslase üllatuseks toimus kursus vaid vene keeles.

«Lootsin põnevusega, et vana õpitu saab uue korraliku lihvi. Üllatuseks ja vihastuseks oli see ainult vene keeles,» selgitas Reval Merekoolis täiendusõppel käinud Martin Kuusik ja lisas, et kodulehel venekeelse kursuse kohta mingit infot ei olnud.

Kuusik osales selle aasta alguses meditsiinilise esmaabi kursusel, mis on laeva juhtkonnale iga viie aasta tagant kohustuslik. Ilma kursust läbimata kaotaks Kuusik oma töö. Mees ei hoidnud kursusest rääkides värve tagasi: «Olen mingit vene mula sunniviisiliselt kuulanud tunde aru saamata midagi.» Ta pöördus ka kooli juhtkonna poole.

«Revali direktor vastas minule sellepeale, et meremehed ei hädalda. Tema oskavat viite keelt ja mitut siis mina?! Vastasin et eesti, inglise ja soome,» rääkis Kuusik. Tegelikult saab ta vene keeles hakkama, aga kui tegemist on spetsiifilisema jutuga, siis on tal arusaamisega raskusi. «Kuid seda ma ei avaldanud,» lisas ta. Revali merekooli juht olevat öelnud, et vastavat kursust pole kunagi eesti keeles olnud, sest see pole majanduslikult kasulik. 

Koolituse läbimist tõendava paberi sai Kuusik küll kätte, kuid sisuliselt jäi koolitus tema jaoks saamata. Tema sõnul on probleem koolis laiem ja kursusi viiakse läbi vaid raha tegemiseks. 

«Meie õppeasutuses saadav koolitus vastab STCW (rahvusvaheline meremeeste väljaõppe konventsioon – S.L) konventsioonile ja õppekeelena kasutame eesti, vene ja inglise keelt,» ütles Revali Merekooli juht Agur Sakkarias. Mees lisas, et eesti- ja venekeelsete õpperühmade moodustamisel arvestatakse seda, mis on enamik kuulajate emakeeleks. «Vajadusel seletab pedagoog asja üle ka teises keeles,» lisas ta. 

Sakkariase sõnul pole enamikul kursustest raskusi eestikeelsete gruppide moodustamisega, kuid mõningate õppeainete puhul on eestikeelsete õpperühmade kokkusaamine praktiliselt võimatu, kuna soovijaid on korraga vaid üks-kaks. «Kuna grupp oli venekeelne, oli võimalik õppida kas koos nendega vene keeles või õppida mujal,» selgitas Sakkarias. 

Lisaks selgitas kooli juht, et kõik kursusel osalejad on õppima tulnud vabatahtlikult ja keeleprobleemide puhul saab tema sõnul alati pöörduda kooli juhtkonna poole, kes selle lahendab. «Kursuslasele pakuti võimalust lahkuda ja seega osaleda mõnel järgneval eesti keelsel kursusel, kuid ta otsustas sellele vaatamata siiski jätkata. See oli tema enese valik - keegi teda meie juures õppima ei sundinud,» ütles Revali Merekooli direktor. 

Tagasi üles