Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Eestis avastatakse enim võltsitud 50-euroseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy

Euroopa keskpanga teatel kõrvaldati mullu ringlusest kokku 838 000 võltsitud europangatähte, väga suure osa võltsingutest moodustavad 20- ja 50-eurosed pangatähed.

Võrreldes 2013. aasta ja 2012. aastaga kõrvaldati mullu võltsitud europangatähti ringlusest tunduvalt rohkem. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede suureneva arvuga (2014. aasta teisel poolel üle 16 miljardi) võrreldes on võltsingute osakaal siiski jätkuvalt väike.

Eestis avastati mullu 481 võltseurot, mida on märksa rohkem kui 2013. aastal (192) ja 2012. aastal (202). Eesti Panga teatel võib registreeritud võltsingute suurenenud arvu peamise põhjusena esile tõsta õiguskaitseorganite tulemuslikku tööd võltsingutevastases võitluses, aga ka valeraha levitajate senisest aktiivsemat tegevust.

Eestis ringleva sularaha hulka arvestades on võltsingute arv endiselt väga väike, ringluses olevate pangatähtede seas on võltsingute osakaal hinnanguliselt 0,001%.

2014. aasta teisel poolel võltsiti Euroopas endiselt kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti. Võltsitud 20-euroste osatähtsus kasvas ning 50-euroste oma vähenes.

2014. aasta novembrist levitatakse Eestis suuremal hulgal 20-euroste võltsinguid. Suurem osa neist on seerianumbriga T55501929854. Vesimärk ei ole paberis, vaid on peale kantud kollakat tooni värviga, hologramm on madala kvaliteediga. Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
2014. aasta novembrist levitatakse Eestis suuremal hulgal 20-euroste võltsinguid. Suurem osa neist on seerianumbriga T55501929854. Vesimärk ei ole paberis, vaid on peale kantud kollakat tooni värviga, hologramm on madala kvaliteediga. Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Foto: ekei.ee

Eestis registreeriti mullu enim 50-euroseid võltsimistunnustega pangatähti. Järgnesid 100- ja 20-eurosed. Müntidest võltsiti kõige enam kaheeuroseid.

Vaata siit, kuidas ise rahatähe ehtsust kontrollida.

Mullu augustis ilmusid võltsingud raskemini eristatava hologrammiga. Mõnedel on imiteeritud ka vesimärki, turvaniiti ja nominaalväärtuse värvimuutust tagaküljel. Seepärast on tähtis samaaegselt uurida erinevaid turvaelemente. Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Mullu augustis ilmusid võltsingud raskemini eristatava hologrammiga. Mõnedel on imiteeritud ka vesimärki, turvaniiti ja nominaalväärtuse värvimuutust tagaküljel. Seepärast on tähtis samaaegselt uurida erinevaid turvaelemente. Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Foto: ekei.ee
Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Foto: ekie.ee

97,5 protsenti võltsingutest avastati möödunud poolaastal euroala riikides. Vaid ligikaudu kaks protsenti võltsitud pangatähtedest leiti euroalavälistes ELi liikmesriikides ning alla 0,5 protsendi tuvastati muudes maailma piirkondades.

Poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta Euroopas:

Periood

2011/2

2012/1

2012/2

2013/1

2013/2

2014/1

2014/2

Võltsingute arv

310 000

251 000

280 000

317 000

353 000

331 000

507 000

Tagasi üles