/nginx/o/2014/02/07/2802364t1hb162.jpg)
Swedbanki ökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul kujuneb Euroopa Keskpanga (EKP) rahamahu-poliitika programmi (QE) mahuks ilmselt 50 miljardit eurot kuus vähemalt järgmise aasta lõpuni; ta märkis, et sellises mahus QE programm ilmselt hindu eesmärgipärase 2 protsendi võrra ei täida.
«Euroopa Keskpanga kasutusele võetud rahapoliitilised instrumendid ei ole suutnud pidurdada hinnalangust euroalal. Samas on teada, et rahapoliitiliste instrumentide mõju reaalmajandusele avaldub tavaliselt üsna pika viiteajaga. Seni rakendatavad instrumendid ei suuda suurendada EKP bilanssi soovitud kolme miljardi euroni ning tarvis on juurde ligikaudu 1 miljardit. Seega kujuneb riigivõlakirjade ostu mahuks tõenäoliselt 50 miljardit eurot kuus, selle kestvuse pikkus jäetakse tõenäoliselt lahtiseks, kuid programm kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni,» rääkis Mertsina.
Ta märkis, et vältimaks riskide ülekandumist liikmesriikide vahel, antakse tõenäoliselt keskpankadele luba osta oma riigis emiteeritud võlakirju. «Sel juhul see Eestit ei mõjutaks. Ei ole välistatud, et lisaks riigivõlakirjade ostule võidakse pakkuda täiendavalt veel muude varade ostmist. Turud on juba riigivõlakirjade ostu alustamisega arvestanud, mis on langetanud valituse võlakirjade tootluseid ning nõrgendanud euro kurssi dollari suhtes. See, kas sellises mahus QE aitab tõsta hindu EKP eesmärgi lähedale ehk 2 protsenti, on rohkem kui kaheldav,» tõdes ta.
Mertsina märkis, et olulisem mõju euroala hindadele tuleb pigem maailmaturu naftahindadest, mis võivad Swedbanki hinnangul hakkata vähemalt aasta teisel poolel tasapisi üles liikuma. «Samas jäävad naftahinnad maailmaturul nii sel kui järgmisel aastal tõenäoliselt oluliselt madalamaks kui 2014ndal. Ühest küljest on QE vajalik, kuid see ei kõrvalda paljude riikide jaoks peamist takistust majanduskasvu paranemiseks – kui uus raha riigivõlakirjade ostmisega juurde tuleb, võib väheneda mitmete riikide soov teostada või jätkata vajalikke reforme,» rääkis ta.
«Vaatamata QE-le, nõrgemale eurole, mis peaks suurendama euroala ekspordi konkurentsivõimet, ja madalamatele naftahindadele, mis toob lisaraha eratarbimisse ja vähendab eelkõige transpordisektori ja põllumajanduse kulusid, püsib euroala majanduskasv üsna tagasihoidlik ning ebakindlus on jätkuvalt suur. Samas aitab QE hoida turuintressimäärad madalal ning toetab euro jätkuvat nõrgenemist,» lisas Mertsina.