Viinakartellis süüdistatavad taotlesid kohtult õigeksmõistmist
22. jaanuar 2015, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaemüügikettide ja viinatootja Liviko väidetava kartellileppe süüasja osalised taotlesid täna Harju maakohtus jätkunud kohtuvaidlustel enda õigeksmõistmist.
Harju maakohtu pressiesindaja sõnul saavad nüüd menetluspooled õiguse repliikideks ning seejärel annab kohus süüalustele õiguse viimaseks sõnaks. Seejärel selgub, millal kohus otsuse kuulutab.
ASi Liviko kaitsja Erki Kergandberg lükkas eile peetud kaitsekõnes ümber prokuratuuri poolt Livikole esitatud süüdistused väidetavas konkurentide vahelise kokkuleppe sõlmimises ja palus kohtul Liviko õigeks mõista.
Kaitsja tõi välja, et Liviko ei ole toime pannud ühtegi sellist tegu, milles prokurör on teda süüdistanud. Lisaks tõi kaitsja välja suure hulga menetlustoimingute läbiviimisel tehtud vigu, mis ei võimalda teha järeldusi kohtueelse menetluse objektiivsusest.
Kergandberg rõhutas, et konkurentide vahelise keelatud kokkuleppe sõlmimiseks peaks olema täidetud üks eeltingimus – sellise kokkulepe sõlmijad peaksid olema omavahel konkurendid. Samuti toonitas kaitsja, et omavahelises konkureerivas suhtes olemine peab olema tõendatud kaubaturgude analüüsi kaudu, kuid prokuratuur kaubaturgusid analüüsinud ei ole.
"Kui kaubaturud oleks kohtueelses uurimises adekvaatselt tuvastatud, siis oleks ka selgelt näha, et Liviko ei ole ega ole olnud kunagi konkurentsiseaduse mõistes ühel sama kaubaturul umbes 170 hüper- ja supermarketitega Eestis. AS Liviko on alkoholi tootja ja hulgimüüja, kelle hinnakokkuleppeid jaemüüjatega ei ole võimalik pidada konkurentide vaheliseks keelatud kokkuleppeks, seda põhjusel, et AS Liviko ei konkureeri samal kaubaturul," märkis kaitsja.
Prokurör nõudis süüalustele sadade tuhandete eurode suurusi rahalisi karistusi. Livikole ja Prisma Peremarketile nõudis prokurör 1,5 miljoni euro suurust rahalist karistust, millest 375 000 tuleks kohe tasuda ning ülejäänud summat ei tuleks maksta, kui süüalused ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut kuritegu.
Maximale nõudis prokurör 1,2, Rimile 1,35 ja Selverile 1,3 miljoni euro suurust karistust, millest tuleks koheselt tasuda vastavalt 300 000, 335 000 ja 325 000 eurot. Ülejäänud karistusosale nõudis prokurör kolmeaastast katseaega.
Süüdistuse kohaselt seisnes konkureerivate ettevõtjatega konkurentsi kahjustav koostöö tarbijate suhtes 40-protsendilise pooleliitrise viina jaehinna tõstmisel minimaalselt 63,50 kroonini. Süüdistuse väitel leppisid ettevõtted kokku viina jaehinna tõstmises 2009. aastal.