/nginx/o/2014/10/15/3434691t1ha138.jpg)
Kui esialgu ähvardas riik karistada neid õliküttega katla omanikke, kes 1. maiks ei suuda erimärgistatud diiselkütust ära kasutada, siis nüüd võib selle lõpuni tarvitada - kui aktsiisivahe kinni maksta.
Riik hakkab õlikütteomanikelt lisaraha küsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juba kasutuses oleva kütuse kätte saamine on tihti tehniliselt keeruline ja kulukas ning selle tagasi müümine problemaatiline. Seetõttu muudame õiguspäraselt käitumist tarbija jaoks oluliselt lihtsamaks,» põhjendas seadusemuudatuse algatust riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev (SDE).
Rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul oleks parim lahendus tarbijatele antud sätte jõustumise edasilükkamine, kuid olemasoleva seaduse muudatusena aitab see vähemalt tunduvalt lihtsustada erimärgistatud vedelkütuse varudega seotud probleemide lahendamist ja loob eeldused paremaks õiguskuulekuseks.
Riigikogu rahanduskomisjon algatas täna eelnõu, mis lubab erimärgistatud vedelkütuse selle valdajal sihtotstarbeliselt lõpuni tarvitada, seda vaid juhul kui koduomanik aktsiisvahe kinni maksab.
Postimees kirjutas eelmise aasta lõpus, kuidas riik käsib 1. mail teha tühjaks erimärgistatud diiiselkütuse mahutid, kuigi tehniliselt on see väga keeruline. Samuti kinnitas toona kütusemüüja, et tema sellistest mahutitest pärit kütust vastu ei võta, kuigi riik soovitab kütuse müüjale tagastada.
Muudatusest hoolimata säilib endiselt võimalus kõnealune kütus võõrandada selle müünud isikule või aktsiisilaopidajale.
Aktsiisisoodustuse kadumise tõttu kallineb ligi 2200 eramu ja kortermaja kütmine 40 protsenti. Hinnatõus lööb valusalt ka omavalitsusi, kellele kuuluvad vallamajad või hooldekodud on õliküttel.
Alates 1. maist ei ole lubatud erimärgistatud diiselkütust kasutada kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Pärast nimetatud tähtaega tuleb eriotstarbelise vedelkütuse jäägid võõrandada kütuse müünud isikule või aktsiisilaopidajale ühe kuu jooksul.
Kehtiva korra järgi, mida nüüd muuta soovitakse, on üksnes füüsilisel isikul, kes kasutas erimärgistatud vedelkütust kütteainena, lubatud tasuda erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisisumma vahe ja ka seda üksnes juhul, kui tema valduses on nimetatud kütust kokku alla 100 liitri.
Erimärgistatud vedelkütuse jäägi lõpuni tarvitamise eelduseks on maksu- ja tolliameti informeerimine oma valduses olevatest erimärgistatud kütuste kogustest. Selleks tuleb maksu- ja tolliametile esitada aktsiisideklaratsioon.
Kui ametit ei teavitata oma valduses olevatest erimärgistatud kütustest, ei ole lubatud seda kütust kasutada laevaliikluses, raudteeveol ega kütmiseks, samuti mitte elektri ega soojuse tootmiseks. Teadaolevalt kavandab maksu- ja tolliamet ka isikute teavitamist, kuidas täpselt antud olukorras toimida.
Kõnealuste erimärgistatud kütuste jääkide lõpuni tarbimisega kaasnevaid võimalikke kuritarvitusi, eeskätt võimalikku kütusejäägi valesti deklareerimise või deklareerimata jätmise riski vähendab asjaolu, et maksu- ja tolliametil on info erimärgistatud kütuste ostjate ja ostetud koguste kohta. Kõrvalekalded senistest tarbimisharjumustest on nähtavad ning võimaldavad maksu- ja tolliametil konkreetsetel juhtudel reageerida.
Eelnõu soovitakse seadusena vastu võtta juba veebruaris enne Riigikogu praeguse koosseisu lõppu ja jõustada esimesel võimalusel.