Kui praegu võitlevad Eesti põllumajandustootjad võimaluse eest Hiina piima- ja kalatooteid eksportida, siis üht-teist saadetakse Hiina juba praegugi.
Vaata, milliseid toidukaupu Eesti praegu Hiina müüb
Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi 2014. aasta esimese kümne kuu jooksul Eestist Hiina 7,5 mln euro väärtuses, mis on 0,5 protsenti kogu põllumajandustoodete ja toidukaupade ekspordist. Kuid Hiinasse viidud põllumajandussaadustest oli vaid 37 protsenti Eesti päritolu.
Suurim ekspordiartikkel oli esimese kümne kuu jooksul külmutatud mustikad, mille osakaal kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis Hiinasse oli 61 protsenti. Kuid vaid kaks protsenti eksporditud mustikatest olid Eesti päritolu, ülejäänud Rootsist. 18-protsendilise osakaaluga järgnesid garneelid, mis olid kõik Eesti päritolu.
Piimatoodetest on 2014. aasta 10 kuu jooksul viidud Hiina suunal piima ja rõõska koort (rasvasisaldusega kuni 1,5 protsenti massist pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg) rahalises väärtuses 30 412 eurot ja päritolumaana on märgitud EL. Eelmise aasta 10 kuu andmetega võrreldes ei ole piimapulbri eksport oluliselt muutunud. Eestimaist naturaalset mett eksporditi 17 050 euro väärtuses.
Lisaks viidi Hiina eestimaist värsket või jahutatud süvalesta (1,1 miljoni euro eest) ning looduslikku mineraalvett (0,1 miljoni euro eest).
Põllumajandusaadusi ja toidukaupu imporditi 2014. aasta esimese kümne kuu jooksul 2,2 miljoni euro väärtuses. Peamine impordiartikkel oli esimese kümne kuu sees kuivatatud sibulad, mille osakaal kogu Hiinast toodud põllumajandussaadsute ja toidukaupade hulgas oli 21 protsenti. Järgnes toiduks valmistatud või konserveeritud kala eksport (20%) ning seepiad ja kalmaarid (7%).