/nginx/o/2014/11/06/3496945t1hf666.jpg)
Riigikantselei on seisukohal, et energiamajanduse arengukavast tuleb välja jätta eluaseme kättesaadavuse ja riiklikult toetatava üürielamufondi temaatika.
Riigikantselei: üürimajad ei sobi energiamajanduse arengukavasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leiame, et energiamajanduse arengukava peaks hõlmama vaid energiamajanduse arendamisega seotud teemasid. Seetõttu oleme seisukohal, et eluasemevaldkonnas on kooskõlatatava arengukava raames põhjendatud vaid hoonete energiatõhususe ja energiatõhusa elukeskkonna planeerimisega seotud meetmed. Eluaseme kättesaadavuse ja riiklikult tagatud üürielamufondi probleemid ja meetmed tuleb energiamajanduse arengukava eelnõust välja jätta. Need meetmed saab planeerida teiste arengukavade raames või eraldi programmiga,» kirjutas arengukava kooskõlastuses riigisekretär Heiki Loot.
Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et Eesti majanduse konkurentsivõime nurgakiviks mõeldud energiamajanduse arengukava kaotas Reformierakonna hinnangul tõsiseltvõetavuse, kui sotsiaaldemokraadist majandusminister Urve Palo lisas dokumendile riigi toetuse üürikorterite ehitamiseks.
Kahe tugeva õigusakti, riigieelarve seaduse ja valitsuse korralduse järgi pidi majandusministeerium energiamajanduse arengukava aastani 2030 valitsusele heaks kiitmiseks esitama juba mullu novembris. Kuid korraldust polnud eilseks veel täidetud.
«Tegemist on ilmselgelt valimiste-eelse populismiga, mis kahjustab kogu energiamajanduse arengukava tõsiseltvõetavust,» ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Arto Aas. «Üürimajade rajamine on paremal juhul käsitletav sotsiaalpoliitika, mitte energiamajanduse osana.»