/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/08/30/424594t1h6e88.jpg)
Tuntud äriõiguseekspert vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et senine võrdsustav sotsiaalmaksustamine on oma olemuselt äärmuslikult pahempoolne ja algatusvõimelisi inimesi karistava iseloomuga.
Glikman: praegune sotsiaalmaks karistab ettevõtjat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrgepalgaline ei tarbi teistest rohkem sotsiaalteenuseid ja maksab niikuinii enam makse, saades võrdeliselt vastu vähem kui madalapalgaline. Me ei tohiks olla kehvemad kui näiteks Venemaa, kus kehtib regressiivne sotsiaalmaksusüsteem,» ütles Glikman tööandjate manifesti kommenteerides.
Tema sõnul elavdaks sotsiaalmaksulagi majandust, luues töökohti, ajendades tõhusamalt töötama, kvalifikatsiooni tõstma ja kõrgetasemelisi spetsialiste tööle võtma.
Glikmani sõnul peaks sotsiaalmaksu tasuma see, kes tarbib sellelt saadavaid hüvesid. Kui sotsiaalmaksu maksaks töötaja, suureneks vastavas osas tema palk.
«Tavatöötaja ilmselt ei saagi aru, et riik röövib töö tegemise ja andmise eest umbes poole, mis tähendab, et inimene töötab pool aastat riigi jaoks, mille eest saab vastu üsna niru avalikku teenust. Praegu ei ole sotsialistliku iseloomuga hiigelmaksumäär proportsioonis vastusaadava kesise teenusega ja karistab tööandjaid ning paremaid töötajaid,» selgitas vandeadvokaat.
Tööandjate manifesti töölepingut käsitleva punkti kohta ütles Glikman, et kollektiivleping peaks olema tavapärane võlaõiguslik kokkulepe, kus pooled on vabad määrama lepingu lõpetamise aluseid. «Kui riik sekkuks vähem lepingutingimustesse, muutuks tööturg paindlikumaks. Hea töötaja suudab endale riigi abitagi head tingimused välja kaubelda, kehva pole aga mõtet poputada,» rääkis ta.