/nginx/o/2014/01/02/2728494t1h079c.jpg)
Kreeka pangandusturul näitab pingete kasvu see, et lähenevate 25. jaanuari valimiste eel on kaks riigi olulist panka pöördunud Euroopa Keskpanga (EKP) poole, et saada keskpangalt hädaolukorra likviidsusabi (ELA), kirjutab Kreeka ajaleht Kathimerini.
Kreeka pangandusturul näitab pingete kasvu see, et lähenevate 25. jaanuari valimiste eel on kaks riigi olulist panka pöördunud Euroopa Keskpanga (EKP) poole, et saada keskpangalt hädaolukorra likviidsusabi (ELA), kirjutab Kreeka ajaleht Kathimerini.
ELAt kasutatakse siis, kui pangal ei ole piisavalt tagatisi EKP-lt tavalaenu saamiseks. See toob meelde halbu mälestusi: näiteks olid Kreeka pangad ELA-laenu sunnitud paluma 2011. aastal, mil raha otsa sai, ja 2012. aastal, kui Kreekas toimusid viie nädala jooksul kahed valimised ning levisid spekulatsioonid Kreeka võimaliku lahkumise kohta euroalast, vahendab BNS.
Nüüd on reeglid muutunud. Selle asemel, et otse ELAst laenu küsida, peavad pangad kõigepealt esitama hädaabilaenu taotluse, mille keskpank läbi vaatab.
Kathimerini andmetel on kreeklased detsembris pangakontolt välja võtnud kolm miljardit eurot. Samuti on Kreeka pangad viimasel ajal sunnitud ostma riigivõlakirju, kui välisinvestorite seas on huvi kadunud.