700 miljardit annab Norra naftafondile kaalu

Norra naftafondi majandava NBIM kodulehelt saab jälgida, kui palju raha fondis juba on. Foto: nbim.no

Norra naftafondi praeguseks kogunenud 6,43 triljonit Norra krooni ehk 722 miljardit eurot teevad fondist Euroopa suurima ja mõjukaima investori.

Fondi norrakeelne nimetus on statens pensjonsfond utland ehk «riigi pensionifond välismaal», kuid lühiduse mõttes kasutavad nii norralased kui ka muu maailm sõna «naftafond» (norra k oljefondet). Ehkki nimetus viitab pensionidele, pole fond siiski otseselt pensionifond: sinna koguneb ennekõike lõiv Norra naftatulult. Aga kui see oleks pensionifond, oleks ta maailmas suurim.

Fondi koguneb raha naftatootjate maksustamisest, riikliku Statoili dividendidest, naftaleiukohtade litsentsitasudest ja veel mitmest samalaadsest allikast. Hinnanguliselt peaks fond olema praegu oma suurima kapitali sissevoolu faasis, edaspidi sissemaksed vähenevad.

Naftafond võib investeerida kuni 60 protsenti rahast aktsiaturule (varem 40 protsenti) ning see teeb fondist suurima aktsiainvestori Euroopas. Fondile arvatakse kuuluvat 1,8 protsenti Euroopa eri turgudel noteeritud aktsiate koguväärtusest.

Ehkki investeeringud on tehtud välisvaluutas, peamiselt eurodes ja USA dollarites, arvutatakse fondi väärtust Norra kroonides. Et krooni kurss kukkus sünkroonis naftahinnaga sügistalvel, suurenes fondi maht kiiresti — veel septembris oli fondis 5,5 triljonit Norra krooni, nüüd pea viiendiku võrra rohkem. Norra rahandusministeeriumi aastataguse prognoosi järgi pidi fondi maht jõudma üle kuue triljoni alles aastaks 2019.

Fondist tohib igal aastal riigieelarves kasutada vaid umbes neli protsenti. Eelarvereegli (norra k handlingsregelen) nime all tuntud reegli, õigemini reeglite kogumi kehtestas Jens Stoltenbergi valitsus 2001. aastal ning enamik poliitilisi jõude on nõustunud seda järgima. Seni on fondist igal aastal võetud riigieelarvesse isegi vähem kui neli protsenti.

Üks riigieelarvereegli eesmärke on vältida nn Hollandi haigust — seda, kui mingi tooraine suur osakaal ühe riigi väliskaubanduses toob kaasa riigi valuuta kallinemise teiste valuutade suhtes ja seeläbi halvendab riigi tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul. Loomulikult on fondi mõte ka hoida naftaraha tulevatele põlvedele, neile, kel enam naftat kasutada ei ole.

Oma suuruse tõttu on fond väga mõjukas investor. Fondil on nimekiri ettevõtete aktsiatest, millesse ei investeerita, sest need on näiteks seotud eetiliselt vastuvõetamatute tegevustega. Investeeringute eetilisust jälgib eraldi komitee, mis moodustati kuningliku dekreediga aastal 2004.

Naftafondi mustas nimekirjas on näiteks tubakafirmad Reynolds, BAT ja Altria; keskkonna kahjustamises süüdistatavad kaevandusettevõtted Freeport McMoran, Rio Tinto ja Norilsk Nickel; tuumarelvi või nende komponente tootnud EADS, Northrop ja Honeywell; Birmasse relvi müünud Dongfeng; inimõigusi ja tööõigust rikkunud Wal Mart jpt. Nimekirjast võib ka pääseda, näiteks on sealt välja võetud kärgpommidele osi tootnud Thales. Praegu on eetikakomitee vaatluse all Alstom, seda ülemaailmsete korruptsioonisüüdistuste tõttu.

Fondi majandab Norra riigipanga juurde loodud eraldi üksus NBIM.