Andmekaitse Inspektsioon: positiivne krediidiregister võib olla vesi kiirlaenukontorite veskile

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Krediidiinfo kavatseb sel aastal turule tulla positiivse krediidiregistriga, mis andmekaitse peainspektsiooni peadirektor Viljar Peebu sõnul pigem suurendab agressiivset müügitööd pankade poolt, selmet laenukulusid alandada. 

Peep ütles, et täna on halbade tehingute ärahoidmiseks lubatud koguda ja avaldada negatiivset ehk võlainfot. Positiivse krediidiregistri all mõtlevad teenuse väljatöötajad ilmselt andmebaasi, mis näitaks nii inimeste sissetulekuid kui ka kõiki tema kohustusi.

See tekitab Peebu sõnul küsimuse – kes sellele andmestikule ligi pääseb? «Kui täna võivad inimese täielikku krediidiajalugu omavahel vahetada ainult pangad, keda seob pangasaladuse nõue, siis uus teenus oleks ilmselt avatud kõigile, kes selle eest maksavad. Sealhulgas kiirlaenukontoritele,» tõi Peep välja.

Ta ütles, et pooldab vastutustundliku laenamise printsiipi – üle jõu käivatest laenudest hoidumine on nii konkreetse üksikisiku kui ka kogu ühiskonna huvides. «Kuid pakutud ideestik sisaldab nii suuri riske, et selle tulemus võib olla vastupidine,» leidis ta.

Väljakäidud ideestik on suunatud laenuvõtjatele päitsete pähepanemiseks – et ta ei saaks küsida liiga palju laene. «Aga mingeid päitseid ei pane see laenupakkujate pähe. Pigem vastupidi,» ütles Peep.

Ta kirjeldas stsenaariumi, kus müügimehed näevad, et inimese laenukohustuste kandevõime on näiteks alles 80 protsenti peal. Järelikult tuleb veelgi pealetükkivamalt pakkuda, et 100 protsenti täis tuleks. «Ning teame, et kahjuks on mõned laenupakkujad vastutustundetud ning neid ei huvita ka saja protsenti ületamine. Seega võib algselt vastutustundliku laenamise tagamise eesmärgil loodud teenus pigem õhutada agressiivset müügitööd,» märkis ta. Kuna müügimees näeb nüüd võimalikku klienti justkui röntgeniaparaadiga, mille tagajärjel inimeste makseraskused võivad lõpptulemusena pigem süveneda.

Väidetavalt soovitakse andmebaasi koguda andmeid vabatahtlikult, nõusoleku alusel. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peab nõusolek olema vaba ja informeeritud tahteavaldus. Laenutaotleja on reeglina nõrgemas positsioonis kui laenupakkuja. «Kui nüüd laenu andes kavatsetakse seada tingimuseks, et mitte üksnes see laenaja, vaid kõik Krediidiinfo kliendid hakkavad nägema selle inimese kõiki kohustusi ja sissetulekuid, siis on tegu ilmselt ülemäärase ja pealesunnitud andmekogumisega,» uskus Peep.

Krediidiinfo juhi Alar Jägeri ning BIG Banki juhi Kaido Saare väidet laenuintresside väidetavat odavnemist ei saa väga tõsiselt võtta. «Et laenupakkujad saavad oma riske optimeerida, ei too automaatselt kaasa intresside alanemist,» ütles Peep, tuues näiteks, et Prantsuse andmekaitseasutus uuris mõni aeg tagasi teemat põhjalikumalt ning tõdes, et praktika ei kinnita odavnemise väidet.

Inspektsioon asub omalt poolt kõnealuse andmebaasi loomise kavatsust uurima. «Tõsiasi, et niivõrd suure mõjuga teenuse käivitamist kavandati regulaatori eest salaja, on nördima panev,» kõneles Peep.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles