Rahandusministeerium süüdistab Livikot kehvades juhtimisotsustes

Marek Uusküla. Foto: Erakogu

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla kirjutas ministeeriumi blogis vastuseks Liviko juht Janek Kalvile, et kahjulikke juhtimisotsuseid ei ole aus näidata riigi tegevuse tulemustena.

AS-i Liviko juhi Janek Kalvi väited ajakirjanduses on selgelt avalikkust eksitavad. Töötajate koondamine on kahtlemata raske otsus, kuid selle põhjuseid ei tule otsida 15-protsendilisest aktsiisimäärade tõusust alates selle aasta algusest. Põhjused on mujal. Ettevõtte võetud riske ja tagantjärele kahjulikeks osutunud juhtimisotsuseid ei ole aus näidata riigi tegevuse tulemustena. Süüdistada riiki ka seekord aktsiisipoliitika hüplikkuses ehk aktsiisimäärade liiga kiires ja järsus tõusus on lihtsalt kohatu. Aktsiisimäärade tõus on nüüd aastateks ette teada ja selle põhjendused allpool toodud.

Alkoholiaktsiisi eesmärk on lisaks riigieelarve tulu saamisele suunata inimeste käitumist, täpsemalt vähendada alkoholi tarbimist ja alkoholi liigtarbimisest tekkivaid tervise- ja muid kahjusid.

Statistika on näidanud, et Eestis on alkoholiga seotud surmajuhtumeid rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks oli Eestis 2010. aastal 6,2 alkoholiga seotud surma 100 000 elaniku kohta, mis oli Euroopa Liidu kõige kõrgem näitaja.

Alkoholiaktsiis on tarbimismaks, mille maksab kinni lõpptarbija, mitte ettevõtja. Vastavalt valitsuse tegevuskavale tõstetakse aktsiisimäärasid tervise kaitseks ja tervist kahjustavate toodete kättesaadavuse vähendamiseks. Alkoholiaktsiisi tõus on ühe meetmena sisse kirjutatud ka alkoholipoliitika rohelisse raamatusse.

Üldiselt ei tohi ei alkohol ega tubakas muutuda kasvavate palkade tõttu kättesaadavamaks. Reaalpalk ehk palga ostujõud on Eestis kasvanud 2011. aastast alates ja seetõttu on alkoholiaktsiisi tõus alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks põhjendatud. Kõrgem maks alkoholile ja tubakale toob reeglina kaasa tarbimise kahanemise järk-järgult – osalt harjutakse hinnatõusuga, aga osalt ostetakse ikkagi vähem. Lahja alkoholi tarbimine on Eestis näidanud viimastel aastatel vähenemise trendi. Seda võib pidada märgiks, et Eesti alkoholipoliitika mõjub õiges suunas ja inimeste teadlikkus kasvab.

Ettevõtete huvi alkohoolseid jooke rohkem toota ja müüa ning tarbijate soov nende eest vähem maksta ei kaalu üles alkoholi tarbimisest tulenevat tervisekahju või alkoholiga seotud surmajuhtumeid. Õigus tervise kaitsele on põhiseaduslik väärtus, alkohol ei ole esmatarbekaup. Hinna ja tarbimise seos on tugev, mis viitab sellele, et alkohoolsete jookide kõrgem maksustamine ja tõhus salakauba vastu võitlemine annab mõõdetava tulemuse säästetud elude, alkoholiga seotud haiguste vähenemise ja kahanenud terviseriskide kaudu. Alkohol kahjustab ka suuremat osa ettevõtlussektorist väga otseselt, sest koos töötajate tervisega vähenevad nii tööaeg kui ka -viljakus.

Tänavu aasta esimese kvartali vähenenud tootmismahud on tingitud alkohoolsete jookide varumisest möödunud aasta neljandas kvartalis, kuna müüjad on aktsiisitõusu ennetades jooke varunud. Rahandusministeerium on oma hinnangus arvestanud, et alkohoolsete jookide deklareeritud kogused neljandas kvartalis planeeritud aktsiisitõusu tõttu suurenevad. See ei tähenda tarbimise hüppelist suurenemist aasta lõpul, vaid seda, et möödunud aasta lõpul soetatud varusid müüakse ja tarbitakse ka tänavu aasta esimestel kuudel.

Alkohoolsete jookide tootmismahtude ajutine vähenemine aasta alguses on seetõttu ootuspärane. Kui müüjate aasta lõpus soetatud varud ammenduvad, siis tootmismahud ka taastuvad.

Jookide müüki mõjutab praegu ka tõhustatud kontroll Soome piiril reisijate riiki toodud alkohoolsete jookide üle – Soome toll on hakanud kontrollima lubatud kogustest kinnipidamist ja piirangut järjekindlamalt jõustama. See on kindlasti vähendanud alkohoolsete jookide müüki Soomest pärit turistidele Tallinnas.

Tänavu aastal teoks saanud alkoholiaktsiisi tõusust anti ettevõtjatele teada kevadel pärast uue valitsuse moodustamist. Üldine põhimõte on see, et maksumuudatustest tuleb teatada vähemalt kuus kuud ette. Sellest reeglist on valitsus kinni pidanud.