Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Liviko juht on Eesti riigi juhtides äärmiselt pettunud

Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. FOTO: Peeter Langovits

Liviko juht Janek Kalvi kirjeldas Postimehele üliemotsionaalselt ja detailselt, kuidas tänase valitsuse otsus ja rahandusministeeriumi isetegevus ajas alkoholi tootmise tsükli sassi ning sundis töötajad koju saatma.

Kalvit ajendas asjaolusid täpsemalt selgitama avalikkuses tekkinud mulje, et aktsiisitõusu asemel viis 18 töötaja koondamise ja ülejäänute osalise tööajaga rakendamiseni probleemid ekspordiga.

«Pilved maailma majanduse kohal – Soome, Venemaa, Ukraina – kõik see mõjutab meid ka. Aga ma kinnitan, et need ei oleks tinginud koondamist. Koondamise põhjus on ainult aktsiisitõus,» ütles Kalvi.

Alustuseks selgitab ta, et on loomulik, et alkoholi aktsiisi tõstetakse ja eriti kange alkoholi hind on suunatud kallinemisele. Probleemi tekitas aga viis, kuidas uus valitsus seda tegi. «See, kuidas seda tehti, on solvav,» rõhutas Kalvi.

Sisuliselt on Kalvil kaks probleemi: see, et alkoholi aktsiisi tõstetakse 1. jaanuaris ning see, et müüdud alkoholi pealt peab kogu aktsiisi tasuma järgmise kuu 15. kuupäevaks.

Aasta esimesel päeval järsk aktsiisi tõstmine jätab Kalvi sõnul alkoholitehased aasta alguses lihtsalt mitmeks kuuks seisma. «Detsembris on niikuinii aasta suurim müük. Kui 1. jaanuarist tõuseb ka aktsiis nii palju nagu 15 protsenti, siis kaubandus ostab ette, soetab endale suuremaid varusid, mis tähendab seda, et järgmise nelja kuu jooksul pole meil paratamatult inimestele tööd anda,» selgitas Kalvi.

Liviko on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta aktsiisi 1. märtsist, et suurt tootmiskoormust hajutada, kuid tollane rahandusminister Jürgen Ligi olevat vastanud, et «tehke paremini tööd, see on teie probleem».

Teine probleem on see, et iga-aastane suur aktsiisitõus paneb Kalvi sõnul tohutu koormuse nende rahavoogudele. Nimelt tuleb neil iga kuu müügi eest riigile aktsiis tasuda järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kõrge aktsiisitõusu tingimuses sunnib see neid võtma pankadest käibekrediiti. Kalvi on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku, et nad võiks 15. kuupäevaks ära maksta poole ning 10 päeva pärast ülejäänud aktsiisi, kuid ka see pidi olema nende endi probleem.

«Ettevõte, kes maksab riigile peaaegu 70 miljonit makse aastas, tuleb selliste päris eluliste ja praktiliste palvetega rahandusministeeriumi juurde, pärast seda, kui poliitikud otsustasid sõrmenipsust tõsta aktsiisi viie protsendi asemel 15 protsenti ja siis kolm aastat järjest veel 10 protsenti, ja talle öeldakse, et see on teie probleem – majandage paremini,» on Kalvi hämmingus nii valitsuse kui ka rahandusministeeriumi käitumisest.

Kalvi rõhutas, et tema ülesanne ettevõte juhina on kindlustada see, et need, kellele nad suudavad tööd pakkuda, saaksid palka ja ettevõtet suudetaks vee peal hoida. «Ettevõtte ülesanne on äriseadustiku kohaselt kasumit teenida, mitte garanteerida töökohti. Sellepärast me oleme sunnitud selle sammu tegema,» rääkis ta.

«Ekspordis on palju probleeme, aga need ei ole kaugeltki võrreldavad sellega, mida täna teeb meile alkoholiaktsiisi tõus. Ja see ei ole ka ühekordne asi, et elame pool aastat kuidagi üle. Järgmine aasta on jälle tõus. Loomulikult peab ettevõtte juht siis mõtlema, kuidas me kohaneme selle situatsiooniga,» kirjeldas Kalvi.

Eriliselt pahandab Kalvit tõsiasi, et mitte keegi valitsusest või ministeeriumist ei ole temalt küsinud, kuidas nad sellise aktsiisitõusuga hakkama saavad. «Isegi ei etendata enam osalusdemokraatiat. Mingit dialoogi ei ole olnud alkoholitootjatega, nendega kes peavad kohanema, kes pakuvad tööd, kes koguvad selle maksu kokku riigile. See on see, miks me oleme Eesti riigi peale kurjad,» ütles ta.

«Liviko on Eesti riigi patrioot, me oleme siin sündinud, maksame siia kõik maksud. Ma ei ähvarda nagu Tarmo Noop, et Liviko kolib Lätti. Seda ei juhtu. Aga see, et me oleme patrioodid ja Eesti riigile lojaalsed, ei tähenda seda, et meile meeldib, kuidas praegune valitsus meiega käitub,» jätkas ta.

Kalvi kinnitas, et temal pole olukorra selgitamisel muud lootust, kui see, et keegi valitsusest saaks aru, et sellel otsusel on väga valusad tagajärjed. «Mul on väga kahju, et viimase aja maksupoliitiliste otsuste tõttu me ei kaota mitte ainult käivet või kasumit, vaid ka ettevõtte kõige kallimat vara ehk inimesi,» tõdes ta.

Lisaks on riigil hoovad sellise mõju vältimiseks täiesti olemas. Näiteks Lätis peab Kalvi sõnul aktsiisi tõusu eel kogu turg deklareerima maksuametile oma alkoholivarud ning mingit ette ostmist ei planeerita. «Keegi ei spekuleeri varudega, ei soeta suuremaid varusid, ei hinnata laos kaupa ümber, ei müüda suurema kasumiga seda maha. Sellist jama ei viljeleta. Tööstusettevõtted ei ole huvitatud sellisest potentsiaalsest spekulatiivsest tulust. See ei kaalu üles seda, et me peame inimesi koju saatma ja meil tekib tohutu ebatsüklilisus tootmises. Kui keegi rahandusministeeriumi ametnik on veendunud, et asjad käivad nii, siis oleks võinud vähemalt küsida, kas ikka käivad,» kirjeldas Kalvi.

Veelgi enam, aktsiisi tõstmise suurusjärgud on tema kirjeldusel Eestis lõunanaabritest täiesti erinevad – Leedus otsustati alkoholi aktsiisi tõsta ligi 1,4 protsenti, Lätis debateeritakse, kas tõsta ühe protsendi võrra aastas. Kusjuures aktsiisid on Eestis Kalvi sõnul tunduvalt tunduvalt kõrgemad kui Euroopas keskmiselt.

«Kui meid pole ära keelatud, siis võiks poliitikud ikkagi alkoholitööstuste eest ka seista. Või vähemalt vaadata, kuidas me kohaneme nende muudatustega. See, et alkohol on halb, annab võimaluse neid maksuotsuseid kuidagi kergemalt teha. Tegelikult me oleme ju ikkagi ka tööandjad. Kui me ei ole põrandaalused ja makse maksame, siis on meil ju õigus vähemalt dialoogiks,» sõnas ta.

Tingituna aktsiisitõusust prognoosib Kalvi, et suureneb nii Lätist alkoholi sissetoomine kui ka salakaubandus ning Liviko arvestab sellel aastal umbes 15-protsendilise müügilangusega mahus. Eksporti loodab Kalvi siiski isegi kasvatada, kuigi nendib, et eksporti investeerimine on sellistes siseturutingimustes äärmiselt keeruline.

Rahandusminister Maris Lauri ütles eile Postimehele, et alkoholitootjad liialdavad öeldes, et aktsiisitõus põhjustanud koondamised ja tegelikult tulenevad raskused müügi vähenemisest.

«Ma arvan, et siin on tegemist traditsioonilise lobitööga sektori poolt, oma huvide eest seismisega. Lähenevate valimiste taustal on see hästi intensiivne ja see ei puuduta ainult ühte sektorit. Me näeme ka, et paljude teiste valdkondade ettevõtjad on muutunud avalikkuse ees ootamatult sõnakaks ja püüavad veenda, et riik on kõiges süüdi,» kirjeldas Lauri.

Teisipäeval teatas Liviko, et on sunnitud aktsiisitõusu tõttu koondama 18 inimest ja ülejäänud töötajad panema tööle osalise tööajaga.

Tagasi üles
Back