:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/08/30/424199t1h1521.jpg)
Eestlaste talvisele toidulauale kuulub kindlasti traditsiooniline kõrvitsasalat, kuid kui kõrvitsat on sügisel laialt käes, võiks sellest proovida valmistada ka hoopis midagi magusamat.
Tee kõrvitsast moosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirvides nädalavahetusel vanu ajakirju, jäi silma kõrvitsamoosi retsept ja kuna aianurgas oli parasjagu kaks pirakat kõrvitsat ning ilmajaam ähvardas öökülmaga, otsustasin teha väikse saagikoristuse ja proovida.
Retsept ise oli imelihtne: kilo puhastatud kõrvitsa kohta 800 grammi suhkrut ja üks sidrun. Kel on köögikombain käepärast, saab moosi tegemisega suurema vaevata hakkama. Minul köögikombaini polnud ja pidin pool kõrvitsat käsitsi riivima. See võttis omajagu aega ja jõudu.
Pärast riivimist sai kõrvitsamass ja suhkur kihiti suurde potti laotud ja siis tulele. Kogenud moosikeetja loogika järgi oleks pidanud lisama veel veidi vett, kuid retseptis seda kirjas polnud. Võin kinnitada, et saab täiesti ilma veeta, segu on piisavalt vedel ja kõrbemist ei maksa karta.
Sidrun tuleb moosile lisada alles lõpus. Kuigi retseptis oli ette nähtud üks sidrun kilogrammi kõrvitsa kohta, võib panna ka topelt või isegi rohkem. Sidruni mahl annab muidu mesise maitsega kõrvitsakeedisele hapukust ja riivitud koor mõrkja maitse.
Kui moos valmis ja maitstud sai, tekkis mõte, et järgmine kord võiks sellele juurde anda veidi vürtsi – lisada näiteks kaneelikoort või ehk isegi tšillit. Asjatundjad on soovitanud kõrvitsat kombineerida ka ebaküdoonia, õuna ja porgandiga.