Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2015/01/13/3676349t1h8680.jpg)
Kahe tippjuhi meediakära saatel lahkumine ja organisatsiooni rollis kahtlevad poliitikud on viinud Arengufondi äärmiselt keerulisse olukorda. Nõukogu esimehe Ville Jehe sõnul võib seda nimetada isegi kriisiks.
«Ükski organisatsioon, kus on toimunud kuue kuu jooksul mõlema tippjuhi lahkumine (Arengufondi ja tütarettevõtte Smartcap – toim) ja firma omanik tunnistab, et võib-olla vajab firma uut strateegiat, ei saa olla väga heas seisus,» rääkis Jehe. «Võiks isegi öelda, et firma on kriisis. Aga mina ütleks, et positiivses mõttes kriisis, sest kriisidest tulevad alati uued head lahendused ja ilma kriisideta ollakse mugavustsoonis.»
Arengufondi keerulist olukorda nentis ka ajutine juhatuse esimees Pirko Konsa, kes tegeleb enda sõnul praegu peamiselt organisatsiooni kooshoidmisega. «Mina püüan praegu korraldada seda, et me ei peaks ei täna ega tulevikus rääkima veiniarvetest, vaid saaks keskenduda sisule. Tegelen sellega, et meil oleks võimalikult hea meeskond ja rohkem paigas see, kuidas ja kellele me oma sõnumeid väljastame ning kes sellest kasu saavad,» selgitas Konsa.
Juhi leidmine on keeruline
Uue juhi leidmine on osutunud keeruliseks ning esimene konkurss kukkus läbi. Nüüd jätkatakse sihtotsinguga, kuid olukorras, kus poliitikute seast on üha enam kostmas küsimus, milleks meil üldse Arengufondi vaja on, pole head tippjuhti lihtne leida.
Kõige teravamalt tõstatas Arengufondi rolli küsimuse väliskaubandus- ja ettevõtlusminister ning Arengufondi nõukogu liige Anne Sulling möödunud aasta lõpus BNSile antud intervjuus. «Arengufondis oleks vaja teha muudatusi kõikidel tasanditel,» ütles ta, põhjendades seda investeerimistegevuse lõpetamise ja riigikogu vähese huviga Arengufondi kasutamisel oma mõttekojana.
Postimehe küsimusele, kas see tähendab, et tema hinnangul võiks Arengufondi üldse kinni panna, vastas ta, et selle otsuse peab tegema riigikogu, kes selle organisatsiooni ellu kutsus. «Küll aga on mõistlik, et kui nad leiavad, et see organisatsioon on neile vajalik, siis nad seda ka kasutaksid. Tänini kogu Arengufondi ajaloo jooksul ei ole riigikogu esitanud mitte ühtegi tellimust neile, kes peaks olema riigikogu mõttekoda,» selgitas Sulling.
Tänaseks on kõigile osapooltele selge, et Arengufondi tegevuse aluseks olev seadus tuleb vähemalt ümber teha ja ülesanded uuesti defineerida. Kuna seda saab teha aga vaid riigikogu ja valimisteni on jäänud kõigest poolteist kuud, siis jäetakse see uue riigikogu ülesandeks.
«Arvestades, et meil on jäänud viis istunginädalat ja paarkümmend eelnõu, siis me selliseid intellektuaalselt huvitavaid arutelusid lihtsalt füüsiliselt ei jõua enam maha pidada. Ma arvan, et on ka poliitiliselt õige, kui uus riigikogu koosseis, värskete ideede ja uue mandaadiga, hakkab seda kevadel või suve hakul arutama,» rääkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas.
See tähendab omakorda, et tõenäoliselt ei leita enne seda ka Arengufondile juhti, sest see peaks pea ees tundmatusse hüppama.
Samas aga nentis Aas, et kõige paremini Arengufondil siiani läinud ei ole. Plusspoolele liigitab ta investeerimistegevuse, kus on olnud mitu edukat väljumist, kuid negatiivse märgiga on tema hinnangul olnud seiretegevus. «Uued ideed ja kogu see intellektuaalne pool on olnud tagasihoidlikud ja mitte liiga süsteemsed,» ütles Aas.
Arengufondi hädad tulenevad Aasa hinnangul juhtimisvigadest, mis on omakorda nende mainet alla toonud ning seeläbi vähendanud ka nende rolli ja tõsiseltvõetavust.
Väike kokkuvõte: Arengufondi esimest juhti Ott Pärnat süüdistati selles, et ettevõte tegutses põhjendamatult kallil büroopinnal ja maksis liiga kõrgeid palku. 2014. aasta mais ametist lahkunud investeerimisfondi Smartcap juhil Seppo Ari Sneckil puudus fondivalitseja ametiks hädavajalik kõrgharidus. Juulis Arengufondi juhi kohalt lahkunud Tõnis Arro tegevuses leidis nõukogu tellitud siseaudit hulgaliselt põhjendamata kulusid, sh tema enda isiklikele koolitustele ja reisidele.
Eelkõige on organisatsiooni rolli üle tekkinud arutelu seoses suurema osa investeerimistegevuse üleandmisega Kredexile, kes hakkab riskiinvesteeringuid tegema fondifondi abil. Eelmisel aastal anti Arengufondile üle küll EASi programm Start-up Estonia, kuid selle võiks Sullingu sõnul nüüd juhtimisprobleemidest üle saanud EASile ka tagasi anda.
Seega jääb veel Arengufondi teine roll ehk tuleviku seire, millega aga poliitikud siiani väga rahul pole olnud. Sullingu hinnangul on see sageli piirdunud arengukavade koostamisega, mis peaks olema ministeeriumide ülesanne.
Omaniku otsus on püha
Ville Jehe sõnul on omaniku otsus püha ning sellel on alati õigus ettevõtte strateegiat üle vaadata. Arengufondi seaduse ülevaatamist Jehe sõnul juba vaikselt isegi alustati, kuid lähenevate valimiste tõttu on riigikogu kui omanik ooteseisundis.
Pirko Konsa näeb Arengufondi rolli tulevikku vaatamises ja pikema perspektiiviga otsustesse sisendi andmises, aga ka jätkuvalt uue majanduse arendamises.
«Ma usun, et uue majanduse osas on Arengufond täna kõige parem ekspert. Meil ongi selline tööjaotus, et EAS ja Kredex tegelevad rohkem traditsioonilise majandusega. Näiteks kui Kredex annab laenugarantiid või EAS toetust, siis nad tahavad näha ettevõtte ajalugu. Meie püüame pigem hinnata, kas see inimene, kes oma uuendusliku ideega meie juurde tuleb, on võimeline selle ellu viima,» kirjeldas Konsa. «Nii et isegi kui me seisame ühes kohas, siis meie vaatame ühele ning EAS ja Kredex teisele poole.»
Investeerimist jätkaks Arengufond tema arvates ärikiirenditesse või mikrokapitalifondidesse, kellega koos saaks arendada rohkem riskikapitalikõlblikke ettevõtteid.
Arenguseire puhul on Konsa sõnul väga oluline, et seda teeks sõltumatu organisatsioon, kuna tulevik on alati seotud väga erinevate huvidega ja ühishuvide leidmine on keeruline töö.
«Valimised on tulemas ja iga ministeerium, iga minister tahab näidata, kuidas tema teeb oma tööd väga hästi, et inimesed väljendaksid oma usaldust tema vastu läbi hääletamise. Aga mõned pikaajalised otsused võivad olla ebamugavad ja ebapopulaarsed. Samas tuleks neid võimalikult vara tegema hakata või vähemalt tekitada teadmine, et see otsus tuleb teha. See ongi Arengufondi kui sõltumatu mõttekoja roll,» selgitas Konsa.
Konsa nentis, et arenguseiret saab sooritada ainult hindele väga hea, sest ainult siis seda usaldatakse, kuid seda nad teinud ei ole. Siin on Konsa hinnangul ülioluline organisatsioonile väga hea juhi leidmine. «Meil on vaja sellist tandemit nagu Siim Kallas ja Henrik Hololei, kui nad läksid Euroopa Komisjoni. Vaja on sellist taset ja latti allapoole lasta ei tohi,» sõnas ta.
Konsa ise ei kandideeri Arengufondi uueks juhiks just seetõttu, et tema hinnangul on vaja juhiks suurema kogemuste- ja suhetepagasiga inimest, kes suudaks organisatsiooni usaldusväärsuse taas üles töötada ja seda hoida.
Sulling ei nõustunud nutika spetsialiseerumise raportiga
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling ütles aasta lõpus BNSile antud intervjuus, et ei nõustu suurema osaga Arengufondi välja pakutud ettevõtluse kasvuvaldkondadest uuel eelarveperioodil 2014–2020.
Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi vahendite kasutamise eeltingimuseks oli, et riik defineerib valdkonnad, kuhu toetus tuleks kontsentreerida. See ülesanne anti Arengufondile, kes tõi nutika spetsialiseerumise raportis välja kolm valdkonda: IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Sulling nõustus neist vaid esimesega ning tema hinnangul olid raportil ilmsed puudused – lähenemine oli liialt teaduskeskne ja ei arvestanud piisavalt ettevõtluse vaadet.
Sullingu sõnul vaatab Arengufondi esitatud raporti nüüd üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi osakond ning hinnang sellele peaks valmima jaanuari lõpuks. Kuna raport jõudis ministeeriumi pool aastat tähtajast hiljem ja ministeeriumi ametnike sõnul ignoreeriti raporti koostamisel nende sisulisi parandusettepanekuid, siis on nad Sullingu sõnul praegu väga keerulises olukorras ning selleks, et meetmed õigel ajal avaneksid, tuleb teha palju lisatööd.
«Ma leian, et võib-olla ei ole kõige parem, et anti majast välja nii oluline poliitika kujundamise instrument ja seati end seeläbi raskustesse, sest tulemus ei olnud piisavalt hea. Poliitika kujundamise instrumendid peaks hoidma majas sees,» leidis Sulling.
Nii Jehe kui Konsa nentisid, et nutika spetsialiseerumise raportiga on probleeme, kuid ei arva, et see oleks vaid Arengufondi süü. «Ma saan nendest etteheidetest aru, aga ma kaitseks Arengufondi, kuna sama ministeerium on sellise raporti tellinud. Lihtsalt viimasel kuuel kuul on olnud ministeeriumi esindajaks uus minister, kellel on selle raporti osas teine nägemus. Aga tuleb ka aru saada, et seda protsessi alustati juba kolm aastat tagasi,» kirjeldas Jehe.
Jehe tunnistas, et ka talle isiklikult see raport üleni ei meeldi ja ta näeks nutikat spetsialiseerumist laiemalt defineerituna, aga tegemist on aastaid kestnud protsessiga, millesse kaasati kümneid eksperte. «See on mõnes mõttes paratamatu, kui tööd alustati ja tehti kaks pool aastat ühesuguse ministeeriumi tellimusel, aga kui see töö hakkas valmis saama, siis oli tellija muutunud ja teisel arvamusel. Midagi ei ole teha, vahel nii juhtub,» selgitas Jehe.
Pirko Konsa ütles samuti, et ministri kriitika on vähemalt osaliselt põhjendatud. «See töö, mille me ära tegime, sisaldab väga palju ettepanekuid ja mõtteid, aga suurim kriitika on selles, et see pole valmis tegevusplaan või töödokument,» rääkis Konsa.
Konsa rõhutas, et nad pole seda raportit teinud üksi, vaid pidevalt koos ministeeriumidega. Samas nentis ta, et juhtimisprobleemid nende majas häirisid tugevalt selle raporti õigeaegset ja kvaliteetset valmimist. «Siin ma ei saa öelda, et kõik on läinud täpselt nii, nagu me oleks tahtnud,» lisas ta.
Arengufond
Riigikogu asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb Arengufondi seaduse alusel.
Asutati 2007. aastal
20 töötajat
9-liikmeline nõukogu, mida juhib ettevõtja Ville Jehe
Investeerimistegevus toimub tütarettevõtte Smartcap kaudu.