Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Vaata, mis põhjustel on Eesti ettevõtted viimasel aastal töötajaid koondanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koondamine.
Koondamine. Foto: SCANPIX

Kuigi viimase aja uudistest võib jääda mulje, nagu Eestit oleks tabanud üleüldine koondamislaine, siis ühtegi üldist põhjust avalikkusele teadaolevatest suurematest koondamistest selleks välja ei joonistu.

Tõime välja mõned suuremate koondamiste põhjused viimase aasta jooksul:

  • Valitsuse otsus tõsta alkoholiaktsiisi 5 protsendi asemel 15 protsenti (Liviko 18 inimest)
  • Venemaa kehv majanduslik olukord ja rubla kursi langus (GoRail 39 inimest)
  • Nafta hinna langus ja valitsuse põlevkivi ressursipoliitika (Viru Keemia Grupp 200 inimest)
  • Vene turu kinniminek (Estover 25 töötajat)
  • Mujal riigis odavam toota (Fazer 95 inimest)
  • Oskustöötajate vähesus (PKC 309 inimest)
  • Teenuse ümberkujundamine (Swedbank 10 inimest)

Lisaks on suuremaid koondamisi aset leidnud ka riigiasutustes, kus põhjenduseks on tavaliselt olnud efektiivsus ja allesjäävate töötajate palkade tõstmine.

Töötukassa tänaste andmete kohaselt oli 2014. aastal töötukassas keskmiselt arvel 29 502 inimest, mis on ligikaudu 7 500 töötut vähem kui 2013. aastal. Registreeritud töötuse määr langes 2013. aasta 5,8 protsendilt 2014. aastal 4,6 protsendile. Kusjuures 2014. aastal oli registreeritud töötute arvu langus mõnevõrra kiirem kui eelneval aastal.

Lugejad, andke teada, kui te teate suurematest koondamistest, millest meie veel ei tea.

Tagasi üles