Toataimedel ei vea – nad on sunnitud kasvama justkui koopatingimustes. Koopas aga, teadagi, ei kasva midagi, sest seal ei ole valgust, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Kui loomulikust valgusest ei piisa
Isegi siis, kui toataim on aknalaual, ei saa ta meie kliimas sellistes tingimustes piisavalt päikesevalgust. Eriti, kui tegemist on mõne eksootilise, soojalt maalt pärit taimega. Maakodu omanikud armastavad aknalaual ette kasvatada ka tomati- ja paprikataimi, kuid valguse puudusel jäävad nad sageli üsna nõrgaks. Seetõttu tuleb taimedele eriti talvel ja kevade alguses valgust juurde anda: valguse puudusel ei toimi korralikult fotosüntees, biomass kasvab aeglaselt ja taim võib jääda haigeks.
Valguse värv
Päikesevalgus koosneb eri värvi ja eri lainepikkusega lainetest. On teada, et fotosünteesi jaoks vajavad taimed täisspektrit. Kuid valgusspektri eri osad mõjuvad taimedele erinevalt. Punane valgus mõjutab seemnete idanemist ja stimuleerib õitsemist. Sinine ja violetne reguleerivad rakkude kasvu, soodustades lühikeste ja tugevate kasvude teket. Roheline ja kollane valgus taimede pinnal aga praktiliselt ei neeldu, sest peegeldub lehe pinnalt.
Taime kasvu suhtes on kõige suurema tähtsusega valgustuse kestvus ja intensiivsus. Intensiivsus sõltub lambi võimsusest ja valgusallika kaugusest. Kuidas teha kindlaks, milline on valgusallika optimaalne kaugus taimest? Aseta oma käsi sinna, kuhu valgus langeb. Kui tunned soojust, on lamp liiga lähedal.
Optimaalseks valgustugevuseks peetakse 8000 luksi. Spetsiaalse taimelambi abil on võimalik saavutada 6000 luksi. Selleks on taimedele vaja lisavalgust anda mitte vaid hommikul ja õhtul, vaid ka päeval – eriti sombuse ilmaga.
Spetsiaalseid taimelampe on erinevaid. Grower Plant OÜ juht Aleksei Korolev rääkis, et taimedele sobivad naatriumi-, luministsents- ja energiasäästlikud fütolambid ja ka LED-lambid. Vahe seisneb tema sõnul peamiselt võimsuses ja hinnas. LED-lambid on ühelt poolt kõige kallimad, teiselt poolt aga väga efektiivsed – kulutavad vähe energiat ning tagavad kõrge valgustatuse taseme.
Neid erinevaid lampe peamiseks ühendavaks jooneks on värvispekter. Peamiselt võtab taim vastu sinist ja punast valgust. Taimede ettekasvatamisel ehk nende vegetatiivsel perioodil on vaja rohkem sinist valgus. Selleks sobivad 6400 k lambid. Valgust peaks taim sel ajal saama 16-18 tundi päevas.
Kui taime kasvatatakse kinnises ruumis kuni õitsemiseni välja, siis sel perioodil on vaja punase valgusega 2700 k lampi. Valgust on sel juhul vaja 12 tundi päevas.
Et lamp õigel ajal utomaatselt sisse ja välja lülituks, läheb vaja taimerit. Lisaks on olemas ka selliseid lampe, mida saab kasutada nii taime vegetatsiooniperioodil kui ka õitsemise faasis.
Taimed armastavad valgust väga ja mida rohkem valgust nad saavad, seda kiiremini nad arenevad. Kuid igaüks otsustab ise, kui palju saab ta kulutada taimelampidele (suurema võimsusega lambid maksavad rohkem) ja elektrile.
Kuidas välja arvutada vajalik lambi võimsus?
Oletame, et istutuspind on 1,5 x 1 meetrit ehk 1,5 ruutmeetrit. Et optimaalne valgustus on 8000 luksi, tuleb valgustugevus luumenites välja arvutada nii: 8000 x 1,5 = 12000 luumenit.
Milline lamp valida?
Eelistada võiks kõrgrõhu-naatriumilampe. Neid on omakorda mitut eri liiki ja eri võimsusega. Naatriumilambi eeliseks on kõrge valguskiirguse efektiivsus, mis on soodne fotosünteesile. Samuti stabiilne valgusvoog ja pikk kasutusaeg. Miinuseks võib pidada kõrget hinda ja reguleerimisseadme paigaldamise vajadust.
Luministsentslambid kuuluvad päevavalguslampide hulka. Nende eeliseks on külm valgus. Kuid ka nende võimsus on väike ja seetõttu tuleks neid paigaldada mitu tükki korraga. Nende peamiseks puuduseks on aga väike punase valguse osakaal valgusspektris.
Fütolampide eeliseks on säästlikkus, efektiivsus, kompaktsus, pikaealisus, ökoloogilisus ja ohutus. Kuid fütolambid eritavad sinakasroosakat valgust, mis on ebaloomulik ja inimese silmale harjumatu. Seetõttu ei soovitata neid eluruumides kasutada ilma välise peegel-reflektorita.