Lugeja kiri: miks Eesti lihatööstused eksitavad kokki?

Tootja õpetuste järgi tehes ei pruugi praad õnnestuda. Foto: SCANPIX

Kui suurtööstuste lihapakend lubab hõrku praadi, siis kogenud hobikoka Heigo kinnitusel on isegi näpuga rida ajades ja õpetusest kinni pidades tulemuseks hoopis pooltoores roog. Postimehe tarbijaportaal avaldab lugeja kirja toimetatuna.

Kes ning millele tuginedes trükib poes müüdavate lihapraadide/karbilihade pakenditele valmistamisõpetuse ning valmistamisajad?

Küsimus tekkis sellest, et minu meelest on see läbiv probleem pea kõigi tootjate toodetega. Karbi peal kirjutatud valmistamisõpetuse järgi tegutsedes jääb praad päris kindlasti enamasti pooltooreks. See tähendab, et väljast näeb päris valmis prae moodi välja, kuid seest on liha alles roosakas ning nätske. Olen proovinud ka sellisel kujul liha süüa – teadagi ju restoranide mood jätta liha soovi korral nn raw (toores) seisu, nö gurmee tipptase. Kuid karbilihadega pole see küll teab mis gurmee.

Hea küll, ehk on ahju viga – olen nõus, et ahjud on erinevad, kuid olen katsetanud igatsorti praeahjusid erinevates kodudes ning karbi peal lubatud ajaga pole praad küll kaugeltki valmis.

Enne aastavahetust ostetud «Karni Peekonirull Sinepiga» oli jälle täpselt sama probleem. Valmistamisõpetus karbil ütleb, et kuumuta ahi 200 kraadini, eemalda karbilt pappümbris. Torka karbikilesse paar auku. Pane liha karbiga ahju. Küpseta 200C juures 40 minutit. Eemalda kile, vähenda kuumus 180 kraadini ning küpseta 10-15 minutit. Lülita ahi välja ja lase prael ahjus 5 minutit järelvalmida. Küpsetada toote sisetemperatuurini +72 kraadi.

Mina sain aru, et antud liha peaks valmis saama umbes tunni ajaga. Täpselt sellise juhendi järgi sai ka kokatud. Praevalvur tunni peale küll lihast välja ei hüpanud. Heakene küll – mõtlesime, et praevalvur on ehk praak või katki – kuid eemaldades selle ning liha lahti lõigates selgus kurb tõsiasi – seest liha alles punane. Vihaga lõikasime siis vastava liharulli viiludeks ning määrisime lisasinepiga kokku. Teada ju, et millegipärast koonerdatakse just selle lisandiga, mis karbil välja reklaamitud. Sööjatel kõhud olid selleks ajaks üsna tühjad ning liha sai pandud ahju tagasi umbes tunniks. Alles siis oli valmis.

Foto: Lugeja foto

Aga tekib küsimus, kustkohast on vastav valmistamisõpetus siis võetud? Esiteks ligi kaks korda pikem küpsetusaeg, lisaks läks lihale juurde terve tuub Põltsamaa Kanget sinepit. Tänu taevale, et sai seda ise juurde pandud – sel juhul oli sinepimaitset ka tunda. Miks koonerdatakse väljareklaamitud lisandiga? Kilohind  ligi 8 eurot ei ole just teab-mis-odav, eriti veel juhul kui tahta, et lihal oleks ka maitse, siis peab ise kõike juurde panema. Näiteks Maks&Mooritsa Pruulimeistri ahjulihale sai samuti ise õlut lihale kallatud, et maitset oleks ja sai õigesti tehtud. Ka sellel lihal oli küpsetusaeg kõvasti pikem karbil väljalubatust.

Rakvere lihadega täpselt sama asi. Pole minul õnnestunud veel karbil lubatud küpsetusajaga hakkama saada. Arvestuslikult tuleb kõigil sellistel karbilihadel korrutada küpsetusaega kahega ning siis veel tunde järgi anda lisasärtsu grilli näol.

Palun kõigi suuremate lihatootjate kommentaare. Ühtlasi soovitus neile, et ärge koonerdage lisanditega, mis karbil reklaamitud – tahaks selle hinna eest ka korralikku toodet saada. Lisaks palun mulle infot jagada, millise ahju peaksin koju ostma, et korralikku lihapraadi teha, kas on vaja tööstuslikku superahju?